Õlu

Õlu on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 mahuprotsenti (harva rohkem) alkoholi.^[1]

Õlu on maailma kõige populaarsem^[2] ja tõenäoliselt kõige vanem alkohoolne jook^[3]. Ta on vee ja tee järel kõige levinum jook üldse.

Õlle valmistamist nimetatakse pruulimiseks.

Õlle tooraine[muuda | muuda lähteteksti]

Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast, kuid eri rahvastel on erinevad õlletoorained: Aafrikas valmistatakse hirsiõlut, Saksamaal nisuõlut, Ida-Aasias riisiõlut, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut. Saksamaal on välja töötatud ka õlle valmistamine kanepist.

Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Pruulimine

Õlle valmistamiseks kasvatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomasööta. Virret keedetakse tavaliselt koos humalatega, mis toimivad konservandina ning annavad õllele iseloomuliku mõrkja maitse. Seejärel virre jahutatakse ja setitatakse ning sellele lisatakse kääritamiseks pärm.

Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult.

Suurimad õlletootjad (odrast) 2008. aastal^[4]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Hiina	41 425 068	23,5
USA	23 177 200	13,2
Venemaa	11 396 860	6,5
Brasiilia	10 630 000	6,0
Saksamaa	9 357 419	5,3
Mehhiko	8 234 300	4,7
Suurbritannia	4 946 900	2,8
Poola	3 560 000	2,0
Jaapan	3 422 000	1,9
Hispaania	3 340 000	1,9
Maailm kokku	176 177 756	100

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õlut valmistati juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi. Õlut on mainitud juba muistsetes tekstides, näiteks Hammurapi seadustes^[5] ja palvelaulus Mesopotaamia õllejumalannale Ninkasile, mille järgi õllevalmistamise retsepti meeles peeti.

Arheoloogid oletavad, et õllel oli oluline roll tsivilisatsioonide kujunemises.^[6] Varaseimad märgid õlle keemilise koostise kohta pärinevad ajavahemikust 3500–3100 eKr Godin Tepe asulakohast Z̄āgrose mäestikus Lääne-Iraanis.

1516. aastal kehtestati Saksamaal Baieris õlle puhtuse seadus (Reinheitsgebot).

Õlle kahjulikud ja kasulikud toimed[muuda | muuda lähteteksti]

Õlu on küllalt suure energeetilise väärtusega ja võib rohkel tarvitamisel põhjustada ülekaalulisust.

Õlles sisalduv alkohol tekitab alkohoolset joovet ja võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada alkoholismi.

Kuigi õlles on B-rühma vitamiine, mis on kasulikud nahale ja närvisüsteemile ning aitavad vältida akne teket, ei pruugi filtreeritud õlles B-rühma vitamiinide sisaldus olla kuigi suur, sest vitamiinide allikas on õllepärm. Lisaks pärsib alkohol organismi võimet vitamiine aktiveerida, mistõttu õllest saadavate vitamiinide kasulikkus on kaheldav.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Õlu www.jootargalt.ee (vaadatud 05.11.2016)
↑ European Beer Guide
↑ Richard Rudgley. The Alchemy of Culture: Intoxicants in Society, London: British Museum Press 1993, ISBN 978-0714117362
↑ ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 04.01.2011.
↑ "Beer Before Bread". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. mai 2008. Vaadatud 3. mail 2011.
↑ https://archive.today/20120722060832/www.cbsnews.com/8301-501465_162-20022058-501465.html?tag=channelMore;pop

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Michael Jackson. "Suur õllemääraja", Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.
Ülo Mallene. "Õlleraamat", Tallinn: Maalehe Raamat, 1999.
Ernst Friedrich. "Õlu", Tallinn: Bit, 2001.