User:TALIBUDI ZENDRATO
HUKU HADA NÕRI LAFAU (HUKUM ADAT ÕRI LAFAU DI KECAMATAN LAHEWA)
[edit]FAMOBÕRÕ
[edit]Bõrõ wa'abõlõ Lowalangi siso ba zorugo, ba satuada fõna tola lafalua gofu hadia-ia gohitõ dõdõra, hewa'ae bõrõ wa'a bõlõra lawa’õ, ba ma bõrõ wa’atua-tuara, melõ huku Lõwalangi balõ turia somuso dõdõ, ma agama meluo da'õ.
Hewa'ae lõsaboto badõdõra waso Lowalangi, sombõi ulidanõ ba awõ nõsinia ma’a fefu, ba lõ'aetu wa ahakhõ dõdõ Lowalangi khõra tuada andrõ, irege i’amualaigõ khõra wa'abõlo Lowalangi ba fa'atua-tua, irege tola lafalua hadia gohitõ dõdõra menoso khõra wa abõlõ dõla, ba lalau mohalõwõ ba danõ, la'obõ gatua, lalau monowi, ba latanõ zinanõ, lalau manguri bawi, irege fahõna khõra mbalazo fakhe ba halasa, ba fahõna khõra bawi barõ gõli, ba lahõna khõra gana'a, kefe, firõ ba weti, soguna ba lala wa'aurira sero ma'õkhõ.
Ira tuada fõna so khõra wa'atua-tua, bada'õ oroma khõda, melõ khõra tanõmõ galitõ, ba lafazõkhi khõra "MUYU" ba "KALUE" ba tesõnda danõmõ galitõ ba wangasoso gõra. MUYU andrõ ba ya’ia da'õ : Lahalõ geu sotõi olalu, lito wa'anau, ba lafesu dalu sinali, aefa da'õ lahalõ dõmbua zole mbanio, ba la'owuloi gumo nandulo, folau yaia lahalõ geu olalu si lito ba lafasindro yawa ba zole ba labalugõ faoma sole sisambua, labe'e yawa gumo nandulo, aefa da'õ samõsa zanando moroi yawa, ba samõsa zondrõbi sinali ba bõrõ wa'ara sifao fa’abõlõ-bõlõ wondrõbi sinali, ba tesenda naoma-naoma galitõ. "KALUE" lahalõ gara dombua ba la fagobi-gobi ba tesõndra naoma-naoma galitõ.
Baginõtõ me ibõrõ taigõ so bawa’a boto badõdõra waso Lowalangi, andrõ tumbu ba dõdõra fangera-ngera sisõkhi, lamane : sokhõda wa'abõlõ, sokhõda wa'atua-tua, balõ niha samahaõ ya'ita, balõ niha samaguru'õ ya'ita andrõ tumbu ba dõdõra wanguma'õ, nasimanõ ba ha lalu'a yawada Lowalangi, andrõ wa lafazõkhi khõra nadu ba lasõmba da'õ tobali Lowalangira. Iotarai me lasõmba nadu, ba tedou sa'ae wa'atua-tuara, aboto ba dõdõra waso Lowalangira sinangea la fosumange, hewa'ae tenga Lowalangi sinduhu, ba melõ khõra huku ma goi-goi meluo da’õ, andrõ lalau mangosara la'a sogõ khõra huku, lalau rafe sebua ma lafotoi i’a Mondrako. Ba meluo da’õ ba no medõlu kali lalau rafe sebua ma Mandrakõ ndra tuada fõna ya’ia da’õ :
1. Sifõfõna Mondrakõ ba NAFUO
Mondrakõ, ba Nafuo, ba sambua rafe sebua daõ, ma angowuloa sebua, ni’a'asogõ zi õfa mado (empat marga) ya'ia da’õ :
1. Mado Lase, ba sito bali hõgõ ngafu khõra : Balugu Moyo Sibara
2. Mado Nazara.
3. Mado Zalukhu.
4. Mado Aceh (dawa)
ba badaõ torõi duada Balugu Moyo Sibara,
ba daõ mowanua ia, ba badaõ so ngaõtõ nia, irugi ma õkhõ.
2. Simendua Mondrakõ ba MUZÕI
Mondrakõ ba Muzõi, ba sambua rafe sebua zui daõ, ba õfa mado zamalua ya’ia da'õ :
1. Mado Lase, ba hõgõ ngafu ba daõ, Tuada Balugu Waho, ba Tuada Balugu Lambae.
2. Mado Nazara.
3. Mado Zalukhu.
4. Mado Aceh (dawa)
Ba badaõ torõi Tuada Balugu Wahõ, ba badaõ mowanua ia ba badaõ so ngaõtõ nia irugi ma õkhõ.
3. Simedõlu Mondrakõ ba WAERUARA NIDANÕ NDRAO - LAFAU
Mondrakõ Silima Ina ma lima mado, tefalua daõ, Ba Luaha Nidanõ ndrao ma ba waeruara Nidanõ Ndrao Faoma Nidanõ Lafau siso ba Desa Lasara Kecamatan Lahewa, ba labe’e tõi ÕRI LAFAU.
Da’e Fondrakõ Safuria ndra Tuada ba wangetu’õ famataro huku hada niha danõ niha tane yõu ba Kecamatan Lahewa nioguna’õ ndra tuada fõna ba ngawalõ zalua ba lala wa’aurira sero ma õkhõ, bõrõ meno angetula zato sihasara dõdõ zi Lima mado ya’ia da’õ :
1. Mado Lase, sitobali hõgõ ngafu khõra ba da'õ ya'ia da'õ Tuada Balugu Yawa Zihõnõ ba asese latõi-tõi (Balugu Deta) siso ba Lasara.
2. Mado Zalukhu, sitobali hõgõ ngafu khõra meluo da’õ, ba ya’ia zotõi Tuada Tuha Lafau siso ba mbanua Nono Zalukhu.
3. Mado Gea, sitobali hõgõ ngafu khõra meluo da õ, ba ya’ia zotõi Tuada Amada Luo Simeziwa Tuha, siso ba mbanua Ndraono Gea.
4. Mado Baeha, sito bali hõgö ngafu khõra, Tuada Balugu Jiliwu siso ba daliõ
5. Mado Tanjung, sito bali hõgõ ngafu khõra, ya'ia da’õ Datuk Malim Kayo siso lewatõ ba Narõ gõli ofeta ma'õkhõ.
Ngawalõ huku hada sino mufatunõ ba sino muhonogõi ba wondrakõ Si Lima Ina ya’ia da’õ :
- OLA DANÕ
- BÕWÕ BÕLI NIHA
- FAMANÕI BOSI
- OLOLA BAWI
- FAMOHARE ANA’A, BAWI, FAKHE.
- BÕWÕ WANAGÕ
- BÕWÕ WOHORÕ (OGAUTA)
- BÕWÕ ZAMUNU NIHA.
- WAÕ-WAÕ NGAÕTÕ
Dane-dane wamalua huku hada nono niha taneyõu ba Lahewa so lima (5) ya’ia da’õ :
- FALIERA : Sua-sua satulõ silõ molau faya
- LAURU : Sua-sua sifaudu ba dadaoma zato, na ambõ la nõnõ ba na tõra laheta
- SAGA NI OMANU-MANU : Fango sambua boto zino igede-ide ni halõ moroi ba mbõi-mbõi sazI azi sitebai ihalõ faoma tuturu ba ha nikitõ ba zigu sigu.
- BOSI : Fetaro nisõndra ba wahasara dõdõ.
- AFORE : Sua-sua sindruhu sitenga nitahõ dõdõ.
Meno tedou-dou wangi’ilara sisõkhi meluoda’õ, oya sa'ae ni faluara huku hada, goi-goi hada, sino tefa'anõ ba mbuku da'e, sinangea moguna khõra ba lala wa'aurira seroma õkhõ, ba sinangea moguna khõda batahalõ, basilõ moguna molo'õ inõtõ siso ita ma õkhõ, ba'asala no aboto ba dõdõda. Da'e zino lafalua ira tuada fõna, fatua lõ siso agama ba fareta, ba Huku Hada (Hukum Adat) sino moangetula ba Mbõrõ Wondrakõ.
Ba baginõtõ siso ita i’a da’e aboto ba dõdõda wa fa’auri niha baguli danõ andre, bano ibõbõ ia si 3 (tõlu) fao ya’ia daõ : Famareta, Agama ba Hada.
Andrõ Ba Ndrõfi 2023 andre baifuli itõrõ tõdõ sino lafalua ndra tuada mefõna simane Famaha’õ (Kursus) Huku Hada Sino Ifalua Tuhenõri Lafau Hosea Lase (Ama Wati) ba ndrõfi 1984.
Sinangea ua taosisi’õ ena’õ so khõda wa aboto ba dõdõ, wa sondrugi tanõ Lahewa sifõfõna sibai yaia da’õ Balugu Ndrudru Tanõ (Lambae Lase) ba asese la tõitõi Balugu Lambae sondrugi ba sowanua ba mbanua Lasara (Desa Lasara) irugi ma’õkhõ andre. Andrõ meno monõnõ niha ba danõ Lasara, andrõ dania ngaõtõ Tuada Balugu Lambae andre lafaeze-eze ira ba wamokai mbolo mbenua ba wangalui soguna sero ma õkhõ. Andrõ wa ngaõtõ Tuada Lambae andre so zitorõi ba Lasara, Mazingõ afia Boyo Tuhemberua, Ombolata, Marafala, ba ba Gafulu (Afulu).
Andrõ ba ndrõfi 2023 andre, lahalõ sambua gowuloa sebua ngaõtõ Tuada Balugu Lambae Lase ba Desa Lasara Kecamatan Lahewa Kabupaten Nias Utara, ba wanõrõ tõdõ Huku Hada – Õri Lafau sino larakõ ira tuada mefõna ni falua ba waeruara nidanõ Ndrao - Lafau ba simanõ gõi bawango sisi’õ ngaõtõ Tuada Balugu Lambae Lase.
Enaõ tola mo wa’õ-wa’õ lala halõwõ andre, andrõ wa latutuyu sohalõwõ ba wama’anõ wa’õ-wa’õ Huku Hada Õri Lafau ba simanõ gõi zura Ngaõtõ, ngaõtõ Balugu Lambae Lase, ba lafosindro sambua Orahua sitobali dane-dane wohalõwõ sino lahonogõi, balabe’e tõi Forum Keturunan Balugu Lambae Lase – Õri Lafau ba la bõrõ taigõ wo halõwõ i’otarai 02 April 2023.
Sinangea mafaehagõ ya’aga zohalõwõ, ba wama’anõ Buku Huku Hada Õri Lafau ba simanõ gõi Zura Ngaõtõ Balugu Lambae Lase, faduhu dõdõma wa oya zo’ambõta ba wama’anõ buku andre, ba ma’andrõ wa ebolo dõdõ ira satuama ba talifusõ ma’afefu zombaso buku andre.
Simanõ nifaehagõma ba wamobõrõ andre, ba ma owai ita fefu Ya’ahowu.
Lasara, 10 April 2023
FORUM KETURUNAN BALUGU LAMBAE LASE ÕRI LAFAU
BAB I
[edit]OLA DANÕ
[edit]Pasal 1
Ola Danõ
Ola Danõ okhõta ndraono Lase ngaõtõ Tuada Balugu Deta ba talifusõ nia Tuada Balugu Tuwa Danõ Zebua ngaõtõ Balugu Lambae
| Tane Ba Gatumbukha (Timur) | : | Iotarai Luaha Dowi ba mbanua Siheneasi (Desa Sihene’asi) itõrõ Merasi Amondia Buruti itõrõ Zolou'õ Sesolo, i’õtõ dalu lala Jalan rintis solalõ miraya ba Gunungsitoli itõrõ geronomo zi Dua Gõtõ Ero Mbanua Hiliaro, itõrõ Gumbu Sawõla, Ulu Duwa Tuwa, i’osisi Geo-Gega ba Tõgi mbekhu itõrõ Berua ofeta saota wakhe lewuõ mbanua, tane ba gabera okhõta Iraono Gea tane ba gambõlõ okhõta Ndraono Lase itõrõ Moakho Safatõ Bagi ba ifasindro siawa ofeta ba Darakhaini numalõ ba Mberua itõrõ mbalõ mbanua Hili Hambawa ba Momanawa itõrõ Tõgi Zendi ofeta ba Ndrao ba Namõ Nohi tane ba gambera okhõta mado Zalukhu ba tanõ ba gambõlõ tanõ okhõta mado Ndraono Lase. |
| Tane ba Gaekhula (Barat) | : | Asi sebolo ma asi Lasambu. |
| Tane Raya (Utara) | : | Asi sebolo ma asi Lafau, irugi Doyolawa. |
| Tane Yõu (Selatan) | : | I’otarai Namõ Nohi i’osisi ndrao itõrõ Doko side-ide, itõrõ gero nomo mbotokhi ba nduria sogambi, ofeta ba gauko ba zinga lewatõ Tuhemberua ba soya famuwu numalo ba gatua doli-doli ofeta ba sobalari itõrõ mbayo tuge, ofeta ba Lasambu ba nasi sebolo. Tane ba gambera tanõ okhõta mado Baeha, ba tane ba gambõlõ tanõ mado ndraono Lase ofeta ba Toyolawa. |
Pasal 2
So Amakhaita Ba Danõ mado Lase
1. Mado Tanjung (Dawa)
Meluo da’õ, ba hewa'ae tenga õsi danõ niha ira, ba omasi sibai ira fao ba rafe sebua, ba Wondrakõ Si Lima Ina ba luaha nidanõ ndrao lafau ba mbanua Lasara, enaõ aboto ba dõdõra hewisa huku hada ba danõ niha, taneyõu ba Lahewa andrõ, ba meno sifao dõdõra, ba lao'õ huku hada sino mo'angetula ba wondrakõ si 5 (lima) ina, irege na mangowalu nonora ba la'o'õ huku hada ya'ia da’õ :
a. La bõzi garamba awõ zaraina.
b. Lakaoni niha mbanua, ba labe'e bawi molo'õ goi-goi hada.
c. Lalau walõwa famanõi mbosira.
d. Ba tane bõ'õ nia nasa molo'õ hada nono niha, oi la o'õ ba lafalua.
Ba menoso agama mado Tanjung (dawa) andre moroisa, no tohõna so ira ba agama dawa (Islam), ba lõ lawuai ira bada'õ, ba me lao'õ sibai hada siso ba danõ niha taneyõu ba Lahewa, ba bawi soguna ba hada ma ba wamalua falõwa balõ la'a, ba lõ la babaya meno itegusibai ira molo'õ famahaõ ba agamara islam.
Ba nata osisi’õ irugi ma õkhõ, ba mado TANJUNG (dawa) andre, yaira zi tobali sasi ba wamalua ma ba wolo'õ goi-goi huku hada ba Wondrakõ Si Lima Ina, melõsa'ae irai lao'õ rugi ma'okhö.
2. Datuk Malim Kayo Tanjung
Datuk Malim Kayo Tanjung ngaõtõ nia : Ama Mahamu Tanjung ba ononia : 1. Mahamu Tanjung 2. Azis Tanjung ba tane bõ'õ nia, bõrõ meno fakhai lala zitenga bo'õ khõ ndra tuada mefõna ba Datuk Malim Kayo andre, halõwõ nia ya'ia da’õ : ba wolawa nudu (Musuh) mado ndraono Lase siotarai nasi moroi ba danõ Aceh, ba awõnia ba da’õ ya'ia Tuada Datuk Kamakhe Harefa ba Zifahandro, yaira andre zitobali hõgõ wanuwõ ba wolawa nudu moroi ba Aceh salua banasi.
Bõrõ me'inõtõ wasuwõta meluo da'õ, andrõ walõ molala Datuk Malim Kayo Tanjung we'amõi ba Wondrakõ Si Lima Ina, ba ginõtõ da’õ ba so samõsa ngoni-ngoni Tuada Datuk Malim Kayo Tanjung, siso yomo ba nomo nia ya'ia zotõi Labeazi Aceh, da’õ ifatenge salahi nia Tuada Datuk Malim Kayo Tanjung ba weamõi ba rafe sebua ba Wondrakõ Si Lima Ina, ba me’irugi rafe andrõ Labeazi Aceh, bõrõ metenga da'ö nikaonira, ba mado si da'öfa ba lahalö wa matunö :
a. Tuada Balugu Yawa Zihõnõ (Balugu Deta)
b. Tuada Tuha Lafau
c. Amada Luo Simeziwa Tuha
d. Tuada Balugu Jiliwu,
ba aetu ba ga ngaetulara wa :
1. Sotoi Labeazi Aceh lõ latema ia sitobali hõgõ ngafu so salahini Mado Tanjung ba wondrakõ Si Lima Ina
2. Hasambalõ da’õ nitemara : Datuk Malim Kayo Tanjung, sifao khõra ba wamalua wondrakõ Si Lima Ina.
3. Labeazi Aceh
Sotõi Labeazi Aceh : ba ya’ia da’õ, meluo inõtõ wasuwõta, ba ginõtõ Datuk Malim Kayo Tanjung, mõ’ia ba Durego'o, ba wamaigi nudu (musuh) si otarai nasi, irugi zuzuhili siso ba Durego'o ba me irugi da’õ, baso samosa niha si falukha khõnia bandru'u, ba me i’ila niha sato awõ Tuada Datuk Malim Kayo Tanjung, ba edõna ilau moloi menaõ, andrõ maoso niha sato larau ia ba edõna labunu (dibunuh) menaõ, ba bõrõ wa'ahakhõ dõdõ Tuada Datuk Malim Kayo Tanjung, ba lõ itehe labunu (dibunuh) me omasi sibaikõ ia, ihalõ ngoni-ngoni nia ba nomo. Ba me isofu khõnia Tuada Datuk Malim Kayo Tanjung, ba i’o mba khaõ wa ya’ia zimõi ba danõ niha ba wanagõ niha, ba bõrõ me simanõ gamuata nia lõsõkhi, andrõ wa ifatõrõ dõ’i nia Datuk Malim Kayo Tanjung, ibe’e tõi : Labeazi ba bõrõ melõ mu’ila hadia mado nia moroisa, ba andrõ Datuk Malim Kayo Tanjung, ibe'e mado Aceh bõrõ me ba danõ Aceh i’otarai nudu (musuh) si tobali lawa ba wasuwõta meluo da’õ.
Pasal 3
Tanõ Okhõta Mado Ndraono Lase
Sino Mube'e Buala (Hiba)
1. Datuk Malim Kayo Tanjung
Datuk Malim Kayo Tanjung, balõ okhõtara tanõ meluo da’õ, bõrõ me asi gokhõtara sino la osaraõ ba mbõrõ wondrakõ, ba hewa'ae lõ okhõtara tanõ, ba lõ lawu’ai da’õ, ba bõrõ me sõkhi gõi halõwõ Datuk Malim Kayo (zasa) sino ifalua ba mado Ndraono Lase, andrõ wa labe'e buala khõnia danõ laza siso bahao iada'a, furi nomo Ama Mburahi Aceh siso ba hao inõtõ zino numalõ.
2. Ama Doho
Me no ilau walõwa ma õri Ama Doho, andrõ wa la tuturu khõnia danõ mado Ndraono Lase ba labe'e mbuala (hibah) khonia ya’ia da’õ : i’otarai Luaha Dowi irugi na'a ndru'u ba luaha zebolo, ya’ia zi teu'u ba Desa Sihene’asi irugi maõkhõ, ma ba mbanua Lafau.
3. Datuk Hambae / Ama Gafiti
La amualai gõ khõ nia danõ Ndraono Lase ya’ia da’õ : Hili Gaka siso ba Desa Moawõ iada'a.
4. Nakoda Sisoke
Nakoda Sisoke ngaõtõ nia Ama Zafura Bugis ba Abusama Bugis, ba no labe'e buala khõnia danõ ya'ia da’õ : i’otarai Gafia irugi doko sebua.
5. Hazi Kasi
Ngaõtõ nia iada'a ya'ia da’õ, Ahmad Sidi Tanjung, ba Ina Ziboi Tanjung bala be'e buala khõra danõ ya’ia da’õ : i’otarai manawa danõ ba zinga bu busa tou dandra wana ofeta ba gawõni.
6. Botokhi Baeha
Ngaõtõ nia iada'a, Fatiti Baeha bõrõ meno ilau walõwa ba gõtõ Tuada BÕWÕ, duhu iandrõ danõ ba labe'e mbuala (hibah) khõnia mado Ndraono Lase, ya’ia da’õ : Ba naha mbanua Tuhemberua iada'a, ba no itõrõ wangandrõ saohagõlõ.
7. Ama Jibule
Labe'e mbuala khõnia danõ mado Ndraono Lase ya'ia daõ : i’otarai bandra ofeta ba zinga nidanõ Lafau siso ba Danõ Hao.
8. Ngaewagõ Baeha
Ngaewagõ Baeha ya’ia zalawa ba ndrao ba no iandrõ danõ, ba mado Ndraono Lase ya'ia da’õ : i’otarai doko sebua irugi doko side-ide ya’ia mbanua ndrao irugi ma õkhõ.
9. Tuaku Lahewa
Labe'e buala khõnia danõ mado Ndraono Lase bõrõ meno fakhai lala zitenga bõ'õ, ya'ia da’õ : i’otarai Dandrawana irugi ba nidano Fino Edombu.
10. Akutolo.
Labe'e buala khõnia danõ ya'ia da’õ : ya’ia ziso ba zinga nidanõ Moawõ tane ba gambera na musawa luaha.
11. Ama Ngamohi.
Labe'e buala khõnia danõ bõrõ meno i’andrõ, ya’ia naha mbanua Wadoro iadae, ba i’tõrõ gõi wangandrõ saohagõlõ secara adat.
12. Bameso zamatõrõ si otarai Balanda, meluo daõ baso sa'ae wareta sabe'e, ba wamatõrõ niha ba Indonesia, ba salua khõda ya’ita ba Lahewa, tane yõu andre, fefu niha la faso wananõ ohi 20 (dua wulu) nga'eu ero-ero sambua ngambatõ, i’otarai da’õ sa'ae lõ tatu nola danõ he za gokhõta samõsa-mõsa, tanda nia gofu heza ibe'e zinanõ nia zamõ sana.
Pasal 4
Tanõ Okhõta Mado Ndraono Lase Sino Mube'e Mbuala (Hibah)
Gõtõ Meno Merdeka
1. Tafuli Zalukhu
He wa'ae mbanua moroi sa ira ba bõrõ meno ilau walõwa, no itõrõ molo'õ goi-goi hada ba we’asonia ba mbanua Lasara, andrõ wa latu-turu khõnia danõ, sitobali olaura nia labe'e buala (hibah) ya'ia daõ i’otarai Nidanõ Gafia itõrõ Zola’uri ba itõrõ da'uli ba itõrõ moi’a iboto dalu gatua, aetu bagito sesolo. Ba fao wangandrõ saohagõlõ molo'õ hada bakha ba Lasara, tane ba gambõlõ, ba tanõ okhõta Tafuli Zalukhu ba tane ba gambera okhõta Mado Ndraono Lase.
2. Faekhugõ Nazara
Meno ilau walõwa ba i’andrõ danõ, ba Ndraono Lase ba Lasara, meno i’otarai Moro'o ba labe'e khõnia buala (hibah) ba itõrõ wangandrõ saohagõlõ, ya’ia kabu nia siso ba Danõ Mboyo ia’dae.
3. Hapani Aceh
Bõrõ meno mowanua ia bada’e, ba bõrõ melõ tanõra, ba andrõ i’andö danõ ba mado Ndraono Lase, ba labe'e khõnia ya’ia kabunia siso ba gõtõna ba zinga Lafau ia’dae.
4. Manisa Lase (Ina Rosi Zendatõ)
Bõrõ meno ngasi-ngasi zifatalifusö ia ba andrõ i’andrõ danõ ba Ndraono Lase ba Lasara, bano mu amualaigõ khõnia (hibah) itõrõ wangandrõ saohagõlõ, ya’ia kabunia siso ba Danõ Mboyo ia’da'e.
5. Yusuf Lase
No labe’e buala khõnia danõ, bõrõ meno lala zitenga bõ’õ ia, ya’ia danõ ba kabu nia siso ba Danõ Mboyo ia’dae.
Pasal 5
Sifakhai Ba Gokhõta Tanõ
1. Okhõta tanõ, ba oya faosatõ lala wanguma’õ ya’ia, awõ lala wango khõgõ, ya’ia da’õ :
a. Sokhõ Tanõ
b. Sotanõ
c. Motanõ
d. Nifotanõ
e. Sifatewu
2. Sokhõ Tanõ
Ba ya'ia Lowalangi, sombõi mbanua siyawa awõ danõ, ba õsinia ma'a fefu.
3. Sotanõ
Niha sino mango halõwõ gõi tanõ, sino la honogõi ola, angetula rafe sebua ba wondakrõ Si Lima Ina sino tetõtõi moroi yawa nomege.
4. Motanõ
Niha soroi moroisa sondrugi khõ sotanõ, ba omasi ia mohalõwõ ba danõ ba tetehegõ khõnia, ba silõ tolalõ'õ itarõ goi-goi molo'õ hada ya'ia da’õ :
a. Mangoni na manaru
b. Ilau nomo
c. Mangowalu ia ba itahö dödö ndronga nia
d. Ifaoli niha
e. Iboto mbanua
f. Ifabali gõ
g. Ilau nõri
h. Itõrõ wamabali gõ
i. Itõrõ wamabali lala ba nidanõ
j. Itõrõ wamaefa kafi-kafi gu’õ
Awena la tuturu khõnia mbolo mbenua (tanõ) ba itõrõ wangandrõ saohagõlõ molo'õ hada : da’õ nifotõi motanõ.
5. Nifotanõ
Niha sangotarai ba mbanua bö'õ, sondrugi khõ zotanõ, ba me omasi ia mohalõwõ ba danõ andrõ i’andrõ danõ khö zotanõ, ba itõrõ wangandrõ saohagõlõ ba labe'e khõnia danõ tobali okhõta nia.
6. Sifatewu
Niha sangotarai ba mbanua bõ’õ, sangondrasi khõ zotanõ ba omasi ia monowi ero rõfi, ba ero rõfi gõi i’andõ khõ zotanõ naha nowi nia, ba tebai itanõ zinanõ sabe'e, ma sinanõ sanau õlõ. Ba na omasi ia itanõ zinanõ sabe'e ma sanau õlõ, ba isofu ua khõ zotanõ nala tehe khõnia ba nalõ'õ. Ba na latehe khõnia ba awena itanõ, ba na mofanõ niha andre, sino mananõ sinanõ, awu’a ia ba mbanua bõ’õ, balõ tobali okhõta nia zinanõ nia andrõ, to bali eu danõ ba zotanõ, bõrõ :
a. Metenga okhõta nia danõ.
b. Melõ amakhaita nia ba hada.
c. Ha amakhaita ba wo banuasa gasa-gasa we'asonia ba mbanua siso sinanõ nia.
Pasal 6
Lala Nitõrõ Ba Wangandrõ Saohagõlõ Ba Mbolo Mbenua
Lala nitõrõ ba wangandrõ saohagõlõ ba mbolo mbenua, no tehono gõi’gõ ya’ia da'õ :
1. Fanuturu mbolo mbenua
sambua siwalu = 10 firõ
sambua Zese = 6 firõ
orudua = 16 firõ
2. famatõ mbagi nono geu ana'a
3 walima saga = 3 firõ
3. Fananõ nazalõu
sambua siwalu = 10 firõ
sambua Zese = 6 firõ
orudua = 16 firõ
4. Fangandrõ saohagõlõ sambua siwalu = 10 firõ
5. Sinema zalawa sambua siwalu = 10 firõ
6. Lala wemanga, sageu bawi 4 alisi
7. Riwa-riwa
sambua siwalu = 10 firõ
sambua Zese = 6 firõ
orudua = 16 firõ
Daõ zifakhai ba nola danõ, sihauga faosatõ moroi yawa sino angetula ba wondrakõ Si Lima Ina me luo da’õ.
Catatan:
1. Na so zoamualaigõ tanõ / mbolo mbenua nia khõ dalifusõ nia, ma ba zitenga bõ'õ nia, ifalua molo'õ mbosi nia (ma masi-masi nia)
BAB II
BÕWÕ BÕLI NIHA
Pasal 7
Hada Na Manabina / Sonono Ba Dalu
1. Fanou’õ ba danga Bida
a. Lafodiwo bida sageu nono bawi 3 laharõ
b. Ana'a 3 walima saga = 3 Firõ
2. Fanõrõ ba zitenga bõ'õ
a. Molohe afo nibe’e ba mbola
b. Sageu nono bawi lõwõ-lõwõ
c. Ifo diwo nono nia sitenga bõ'õ, ba mangandrõ zitenga bõ'õ enaõ tefahowuõ ndrao nora
Pasal 8
Hada Na Tumbu Ndraono
1. Famatõrõ tõi ndraono / fokete dalinga ndraono
a. Nano aefa nono, ono matua, ba la ozaragõ õba bulu ndru'u samasui zinga nomo ba da’õ lafemondri
b. Sara nono bawi 4 tu'e ndriwo
c. Ibua ba bida 3 Ziwalu 3 Zese (tambali siwalu) = 6 Firõ
d. Ba isali ba nukha bida
e. Labe'e tõi ndraono andre : LAIMBA DUHA (contoh).
2. Famatõrõ tõi ndraono / fokete dalinga ndraono sifao wo so’i / mo baru
a. Nano aefa nono, ono matua, ba la ozarago õba bulu ndru'u samasui zinga nomo ba daõ lafemondri
b. Sara nono bawi 4 tu'e ndriwo
c. Ibua ba bida 3 Ziwalu 3 Zese (tambali siwalu) = 6 Firõ
d. Ba isali ba nukha bida
e. Labe'e tõi ndraono andre : LAIMBA DUHA (contoh)
f. Sageu ndriwo zitenga bõ’õ
g. Ana’a Fanefe 6 firõ khõ zalawa hada
3. Folohe iraono ba wa uwusa / õmõ ndraono sawuyu ba wa uwusa
a. Siwalu awõ wino :
- Na ono matua, 1 siwalu = 10 firõ
- Na ono alawe, tambali Ziwalu = 6 firõ,
b. Tehalõ ba nono sia’a bawi sageu
c. Ifo diwo nono nia sitenga bõ'õ, ba mangandrö zitenga bõ’õ ena’õ tefahowu’õ ma’uwura, ba mamua’la ira simane ono bawi, manu, ana’a ba nukha.
Pasal 9
Hada Ba Wangabiha Mboto
a. Sara nono bawi 4 tu’e diwo.
b. Ba la andrõ saohagõlõ ba duka zamoto 3 walima saga gana’a, ma 3 firõ.
Pasal 10
Hada Ba Wangowalu (Wanõwu Niha)
So 10 Angolifa Halõwõ ya’ia da’õ:
1. Famohu / Famatua
2. Folau Bosi Zalawa
3. Fangerai Tanõmõ Rigi
4. Fanura Ana’a
5. Fanema Bõwõ
6. Femanga Bawi Nisila Hulu
7. Famaigi Omo Zolemba
8. Fame’e Bene’õ
9. Famaigi Bawi Bõwõ (Nisõbi)
10. Famasao Bawi Bõwõ (Nisõbi)
11. Faekhu Walõwa
12. Famotu
13. Fame’e Gõ Mbeneõ
14. Famuli Nukha
15. Fanõrõ / fangandrõ saohagõlõ ba ziso bahuhuo
Pasal 11
Famohu / Famatua
Ba meno ebua Laimba Duha omasi’õra, ba lafa ngowalu, lakaoni :
1. Talifusõ, Sitenga bõ’õ, bala osara’õ dõdõra, ba la boboto ya’ia da’õ : ana’a, bawi, fakhe. Ba ihalõ bawi fangosara dõdõ 2 geu 4 alisi.
2. Ba mofanõ Laimba Duha wamaigi niha, tõi ni faigira (siwuruti-contoh). Bala’a bawi Bu'u Dundra, bala ohe dali mani-mani, ba fao gana'a : Tambali Balaki ba 1 Ziwalu = 20 firõ, ba Riwa 6 firõ : Ba meno faoma so waomasi ba i’tohugõ si’o ba wanofu bõwõ soguna ba nono alawe nihalõ.
3. Ba meno so khõra wahasara dõdõ ba fa’õtõ wongi wamalua Fengerai tanõmõ rigi / Folau bosi Zalawa, fanura ana'a / femanga bawi nisila hulu sifao fame'e laeduru / famatua.
Pasal 12
Folau Bosi Zalawa/Fangerai Tanõmõ Rigi/Fanura Ana’a/
Fanema Bõwõ/Femanga Bawi Nisila Hulu
1. Sia’a mbõwõ ya’ia daõ Sitõlu Bulu, ba fangai ya’ia mo dane-dane ba mbosi :
a. TUTU BOWOA ( lõ manõ nilau nia hadi’a’ia) = tambali Balaki 1 Ziwalu , 1 Zese.
b. SO’ATETÕLA (tahõ dõdõ) = 1 Balaki, 2 Ziwalu,1 Zese / si 4 balõ gana’a.
c. SANGANDRÕ LADE BAMBANUA = 2 Balaki, 2 Ziwalu,1 Zese / si 5 balõ gana’a.
d. SAMABALI BANUA = 2 Balaki, 2 Ziwalu, 2 Zese, ma 2 Balaki, 3
Ziwalu,1 Zese ma 3 Balaki, 3 Ziwalu,
latõtõi, si tatalu si 5 balõ gana'a.
e. ITUNU MANU BA NÕRI = 3 Balaki, 3 Ziwalu, 1 Zese / Si 7 balõ gana'a.
f. SOLAU'ÕRI = 3 Balaki, 3 Ziwalu, 3 Zese / Si 9 balõ gana’a.
g. NDRUNDRU TANÕ = 4 Balaki, 4 Ziwalu, 4 Zese.
2. Tõi-tõi mbõwõ
| TÕI-TÕI MBÕWÕ | TÕI |
| 1. Sitõlu bulu | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
| 2. Famaoso mbõwõ | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
| 3. Fangaetu haresõ (sanema li) | 3 Zese sa nema salawa sowatõ |
| 4. Aya Nama | 1 (sambua) Balaki = 20 firõ bawi 4 alisi |
| 5. Aya Nina | 1 (sambua) Balaki, 1 bawi 4 alisi |
| 6. Aya Dua | 1 (sambua) Balaki, 1 bawi 4 alisi |
| 7. Huwa Gawe | 1 (sambua) Balaki, 1 bawi 4 alisi |
| 8. Howu-howu nono sia’a / siakhi | 1 (sambua) Balaki, 1 bawi 4 alisi |
| 9. Õba sebua / talifusõ | 1 (sambua) siwalu |
| 10. Diwo zalawa | 1 (sambua) Balaki, 1 bawi 4 alisi |
| 11. Famataro zalawa | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
| 12. Fondrekha gana’a | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
| 13. Famatõrõ zi faohi bõli / kalaedo | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
| 14. Famazawa mbõwõ | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
| 15. Fanika gera-era gõmõ | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
| 16. Fangõtõ lala / si’o | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
| 17. Folohe zinga | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
| 18. Fanika lae / sinema wadono | 3 siwalu, 3 Zese |
| 19. Balõ zua sise – ise (sanu’a bawi) | 3 siwalu, 3 Zese |
| 20. Öba bulu ndru’u / talifuso ba zinga | 3 siwalu, 3 Zese |
| 21. Fanema danga zolemba | 3 siwalu, 3 Zese |
| 22. Fangaetu huhuo | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
| 23. Folui dõwa | 1 (sambua) siwalu = 10 firõ |
c. Õmõ zolemba ba wanema bõwõ
1. 1 (Sageu) bawi 4 alisi bawi ni sila hulu.
2. 2 (Dua) nga’eu bawi 4 alisi bawi wanema böwö.
3. 1 (Sageu) bawi 2 alisi diwo zanema bawi
4. 1 (Sageu) bawi 2 alisi lala wa’uwusa.
5. 5 (lima) laharõ bawi khozi-khozi mbu ba nuwu.
6. Ho’ae dome 3 Ziwalu, 3 Zese = 6 firõ
7. Sageu bawi fangandrõ noso 2 alisi
8. Salahi gadulo 1 Ziwalu = 10 firõ
9. Laimba Duha i’ohe mbola silõ õsi
10. Õmõ zatua ono alawe nihalõ sambua manu silatao manu ba danga.
Bawi ni sila hulu matonga ba dome ba matonga bazowatõ, sageu nibe’e barõ wakhe.
(bawi nisila hulu eluaha nia “lasila i’otarai nikhu ofeta gi'o”)
Pasal 13
Famaigi Omo Zolemba
Ba la fahisi mbongi walõwa, momõi nama ba ina, ba nomo Laimba duha ba wangai sinemara ba mamu’a Laimba Duha :
1. 2 nga’eu bawi 4 alisi bawi mombõi.
2. Diwo 2 alisi bawi
3. Sinema Nama 1 Balaki = 20 firõ.
4. Sinema Nina 1 Balaki = 20 firõ.
5. Howu howu nono sia’a 1 Ziwalu = 10 firõ.
6. Riwa ba Zalawa siso 1 Ziwalu = 10 firõ
(6 firõ ba zalawa dome, 4 firõ ba zalawa zowatõ)
Pasal 14
Fame’e Beneõ
1. Folau Halõwõ wanegu ono alawe nihalõ
2. Famõzi aramba nifalua ba nomo nono alawe nihalõ
3. Mbola ba wame'e bene'õ ni ohe Laimba Duha
a. Mbola ba lala / falukhata
b. Mbola wame'e bene'õ, 1 Ziwalu gana'a = 10 Firõ
Pasal 15
Famaigi Bawi Bõwõ
1. Famaigi Bawi Bõwõ
õmõ Laimba Duha :
a. Bawi Zo'ono.
1. Sageu ndriwo zamaigi bawi : 2 alisi.
2. Famaigi mbu bawi : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
3. Fanehegõ : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
4. Famaigi lahe ba mba'o : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
5. Bugio : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
6. Hudu nifõ : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
7. Fanema hie : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
8. Taru-taru awono : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
9. Fesu ono goholu : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
b. Bawi Mbanua:
1. Famaigi mbu bawi : 3 walima saga = 3 firõ
2. Fanehegõ : 3 walima saga = 3 firõ
3. Famaigi lahe ba mba'o : 3 walima saga = 3 firõ
4. Mbu gi'o : 3 walima saga = 3 firõ
5. Hudu nifõ : 3 walima saga = 3 firõ
6. Fanema hie : 3 walima saga = 3 firõ
7. Taru-taru awono : 3 walima saga = 3 firõ
8. Fesu ono goholu : 3 walima saga = 3 firõ
Pasal 16
Famasao Bawi Nisõbi
1. Bawi Nidõni.
2 (dua) wa sazilo ba mbõwõ ba 2 wa walu alisi ba go wõliwa ba 1 (sageu) zifa raewe-raewe 2 alisi. Ba la dõni bawi nidõni, ba na la fao ndragõ ba mbalõ mbanua ba lahalõ :
a. Tabo bawi : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ.
b. Na lataole : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ. ( molo'õ mbosi)
2. Bu'u-bu'u taole bawi ono goholu
a. Sitobali banua = 5 bu'u-bu'u
b. Itunu manu ba nõri = 7 bu'u-bu'u
c. Solau õri = 9 bu'u-bu'u
d. Ndrundru tanõ = 12 bu'u-bu'u
3. Na tohare bawi mu bõzi garamba, gonda ba muhõli. (tola fa maena na moguna)
a. Lõmutema’õ bawi nalõ uwu
b. Minuma
Pasal 17
Faekhu Walöwa
1. Õmõ Zolemba ba Lala Wa'uwusa
a. Balaki aya nuwu : 1 Balaki = 20 firõ.
b. Tawi naya Nuwu : 1 Ziwalu = 10 firõ.
c. Howu-howu Nuwu : 1 Ziwalu = 10 firõ
d. Fonõnõ zõri : Tambalizi 8 = 6 firõ.
e. Kalimawa Naya Nuwu : 1 Zese = 6 firõ (Dalifusõ wa uwusa zanema).
f. Kalimawa Naya fao : 1 Zese = 6 firõ.
g. Ho'ae Nuwu : 3 walima saga = 3 firõ.
h. Goli-goli mbanio : 1 (Sageu) bawi 4 alisi
2. Õmõ Zo'ono ba Nuwu
a. Siwalu awo mboha : 1 Ziwalu = 10 firõ.
b. Gawu-gawu naya Nuwu : Tambali Ziwalu = 6 firõ.
c. Ene naya nuwu : Tambali Ziwalu = 6 firõ.
d. Ate mboha : Tambali Ziwalu = 6 firõ.
e. Fonönö zöri : Tambali Ziwalu = 6 firõ.
f. Sageu bawi diwo : 2 alisi.
3. Fanema’õ Nuwu
a. Fanemaõ moroi ba mbalõ mbanua (Kecuali na iandrõ nuwu molaya ira ba tatema’õ)
b. Latema’õ ira fangowai + fame'e afo
1. fefu yaita sowatõ ta’owai domeda / tabe'e nafo õ domeda
2. Hoso ami balugu (mbosi) fauwusa moroi.....
3. Mabe õmi nafo awõ mbago balugu fauwusa (tõ'i mbanua ) sifao famotokhi afo.
4. Awena muhõli
4. Õmö Nuwu
a. Sara nono bawi lõwõ-lõwõ 4 (õfa) tu’e
Khõ mbene'õ.
1. Sambua baru, u'i, lembe.
2. Ana'a tambali Ziwalu : 6 firõ.
b. Ba nina mbene'õ Sambua gu'i ba 3 walima saga gana'a : 3 firõ.
5. Famao Ndragõ Tome
Hõli-hõli ba mbalõ mbanua + Famaena zowatõ- (tohare dome ba tasora)
Sowatõ
Sora si bale-baleeeee.........ae...he........
Simaulu si bale-baleeee.......he............
Fanutunõ
| ae....he..hee...?
ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...?
Sora si bale baleeeee..........he........ Simaulu sl bale-baleeee.......he....... Fanutunõ ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...?
Sowatö: ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...?
tome : ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...? ae....he..hee...?
|
andrõ sibai walõ sumange
Andrõ sibai walõ bõwõ khõma andrõ ba zowatõ Melõsehao sananõgõ mbara a'ta-ta tawuo lanõ Daõ walõ sumange mõ inagu motõi yaugõ furi zatua zisagõtõ Hiza miraya numalõ Hiza miyõu tohu babõ...?
Andrõ sibai alawa luo we ina andrõ sibai atou lani banomofanõ solemba khõmi bawamalali Balaki ana’a sisambua uli Balõsamenifalali Melaila niha sibasaki Bami bologõ dõdõmi Basolemba khõmi Bamelohadõi sumangemi Hiza miraya numalõ Hiza miyõu tohu babõ...?
numõnõda solohe feti gana'a itou'õ nuwu ba dete meza ifatambai mboha lima sanalagui feti gana'a, mõ ia yomo khõ ninada ifao wa'rausa tanga ihalõ rai silima tugela hayae mbõli gõlõmõ nonou sebua ba gaheta so zitelulu zitõra nono sebua ba gaheta so zitõra aya nina ifa zawili ba niwa drõdrõ mõi ba zalawa so zitelulu zi tõra ibee naya nama i olohuni khõ nama i ame'e'õ khõ zibaya umõnõ simõi molemba, hiza khõu miraya mulalõ hiza khõu , miyõu tohu babõ...
hulõ mohombo lou ana'a we ina hulõ mohombo ziliwi itõrõ narõ gosali bõi falimõzi lala li bõi faligoi daromali melõ ana'a lõ bawi ba danga zolemba khõmi atõdali sa ami ba na ebolo dõdõmi khõ numõnõ simõi khõmi hiza khõu miraya mulalõ hiza khõu mi yõu tohu gõ'i.....
|
6. Barõ Gare (Fangowai + fame'e dan fanema afo)
a. Sangowai Tome Lõ Mu Zara-Zara Wo Angonaisi Zowatõ
contoh : ya’ita fefu zowatõ ta owai domeda
(ho.....soö le balugu uwu...moroi....)
Balõ muholi na’aefa wangowai
b. Fame'e Afo Moroi Ba Ndra Matua
Mabe õmi nafo awõ mbago salawa hada moroi ba dome
Mabe õmi nafo awõ mbago salawa hada moroi ba zowatõ
Mabe õmi nafo awõ mbago kepala desa
Mabe õmi nafo awõ mbago ono matua sawai hõwa
Mabe õmi nafo awõ mbago solemba khõma
Famotokhi :
Lamane lõ khõma mbago masire Balaki balõ khõma mbago masire ana'a
Lamane ha bago ni’olõhõ-lõhõ bago ni okawa-kawa sidõfi ba hõrõ wo ba
sidõfi Ba hõrõ wulawa
Safeto moroi ba mbulu mbala safoe moroi ba mbulu ziwo'a
Balõ khõma betua uto sawai lõnga ha betua hawu-hawu lõza
Lõ fino mazagi mazaga lõ fino belu fino awa
Ha sambua mawõli mbua hoya lõ khõma dawuo sini tawuo lara ha tawuo danõ lae mbuaya
Mbuala danga zowatõ mbuala danga zonuza
Mabe afomi awõ mbago wa uwusa
Mabe afomi awõ mbago banuada
Mabe afomi awõ mbago tomema simõi faebolo dõdõ he.....
c. Fanema Afo Moroi Ba Ndra Matua
(fefu tome ba fauwusa tatema nafo awõ mbago badanga zowatõ)
a. Tatema nafo awo mbago moroi ba danga sowato balugu fauwusa
b. Tatema nafo awo mbago moroi ba danga sowato salawa tome
c. dst
Famotokhi :
a. Tawuo bulu gasi gasi tawuo mbulu mbara’ata
Bago masire Balaki bago masire ana'a
b. Fõfõ geheha duada sirao uwu zihõnõ
Fõfõ geheha duada sirao uwu soya
c. Bago si fahõsõ-hõsõ bago si faroina-roina
Bago siriri-riri bago si naoma-naoma
d. Simedõlu wa aukhu lada simendrua wa aukhu lahia
Sanaraõ danga same sogitõ danga sanema
e. Sumange dome salua badalu golayama
Duhu le wa'ato ami silo atõngõ-tõngõ
f. Wa'atõ ami silõ olifu-lifu bua-bua hasa-hasa
Aya ndra tuada no aya ndra tuada fõna
ba ifuli iholi zowatõ
MÕI YOMO
Mame'e afo si ofõna zowatõ
Mabe'e afomi INA
Mabe'e afomi INA
Mabe'e afomi GA'A
Mabe'e afomi GA'A
Afo silõ farugi, afo silõ fadozi
Buala danga zowatõ buala danga zonuza
Lamane faigi atõ naha nafoda ha alua bola sadõlõ afusi bola beto geleyõmõ
Lamane hadia nõsi bola sadõlõ afusi bola beto geleyõmõ,
Lamane tawuo danõ sanufa tõla dugala dira sanõi ba gadolu hoya
Lamane gõi faigi atõ naha gõda bago ha'alua kalimawa toyo zole kalimawa bu'u gitõ
Lamane hadia nõsi kalimawa toyo zole kalimawa bu'u gitõ
Lamane bago ni olõhõ-lõhõ bago ni o kawa-kawa
Sidõfi ba hõrõ wo sidõfi ba hõrõ wulawa
Safeto morio ba ziwo'a safeto moroi ba mbulu wõria
Andrõ we ina wa tumbu khõma lala wa moto-motokhi wangeha-ngehagõ
Lamane lõsumange dome zalua bagola yama
He na umõnõ solemba ba dõla nora
Ya'aga zino olifu-lifu ya'aga zino otaya-taya bua-bua hasa-hasa
Andrõ ligu ba andrõ da'õ................!
Fanema afo
Matema Nafomi INA
Matema Nafomi INA
Matema Nafomi GA'A
Materna Nafomi GA'A
Afo sifa doro ba zusu afo sifadoro bazõmõ
Tawuo'i dania bulu gasi-gasi õsi mbola ni'o tarawa
Bago dania sifahõsõ-hõsõ bago dania si faroina-roina
Sanaraõ danga zame sogitõ danga zanema.
Lamane faoigitõ naha nafoda ina
Bola sihõnõ indrõ-indrõ bola sihõnõ la'a-la'a
Lamane hadia nõsi we naha nafoda
tawuo sini tawuo lara tawuo atõdõi luhu mawa
Lamane hadia nõsi kalimawa sihõnõ indrõ-indrõ ba hadia nõsi silima la'a-la'a
Lamane bago si fahõsi-hõsi bago si faroina-roina
Sanaraõ danga zame sogitõ danga zanema
Daõ mbago soriri sinaoma simedõlu wa aukhu lada simedrua wa aukhu lahia
Ha izai tuturu me ma'a ha azai bõra me manga-nga
Lõ olofo zisara wawa lõ angao zi sagõtõ niha
Lamane we ina andrõ tumbu khõma lala wa moto-motokhi
Andrõ tumbu khõma lala wangeha-ngehagõ
Iza'i mahalõ-halõ iza'i ma dema-dema
Ya'ami dania zilõ olifu-lifu ya'ami zilõ ataya-taya
Bua-bua hasa-hasa ndra awedano ndra aweda fõna
Andrõ ligu ba andrõda'õ..................!
d. Maena fangowai + fame'e bola + fanema bola
e. Huhuo Barõ Gare
(sia’a sitõlu bulu, siakhi wolui dõwa)
1. Sia’a sitõlu bulu : Hõgõ bõwõ ( tehalõ ia ba ginõtõ fanura ana'a )
molo'õ bosi satua ono alawe nihalõ
2. Famaoso mbõwõ : 1 Ziwalu = 10 firõ
3. Fanika era-era gõmõ : 1 Ziwalu = 10 firõ
4. Fangaetu huhuo barõ gare : 1 Ziwalu = 10 firõ ba zalawa zowatõ
3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ ba Zalawa dome
5. Folui dõwa : Folui mbene'o 1 Ziwalu = 10 firõ (Talifusõ)
1 Zese = 3 firõ Famabea ba mbalõ mbanua (Fadono)
Fohõli. Aetu huhuoda ba nono alawe nihalõ le........salawada....
Catatan:
1. Famaoso mbõwõ ba fangaetu huhuo barõ gare tefalua ia ba ginõtõ walõwa
2. Famotu nono alawe nihalo tefalua ba ginoto walowa
3. Fanika gera-era gõmõ tola tefalua ia ba wamuli nukha
4. Mangandrõ fa’uwusa yomo fatua lõ mofanõ mbene’õ = sambua siwalu sifao fanefe idano
5. Fadono sombõbõ gurusi bene’õ
Pasal 18
Fame’e Gõ Mbeneõ
Labe'e nawõ mbene’õ iraono 4 bongi, labe’e gõ mbene’õ mefõna 2 bali
Aefa Wame Gõ Fatualõ Mamuli Nukha Ba Lahalõ Ua Wangahao
Nikhoi nama nono alawe nihalõ ba nomo zolemba :
1. Aya mbagi, fa makhai-mbaru, saeru dalinga, bala hogo ni’osinasa, susu gonde (tata gondre) laeduru, gala danga, bõbõ talu rate, tandro mbu, gala gahe, istilah dae, sambua itou’õ ba te fazawa gana’a, nifa fõfõ ba mbalõ dufo.
Pasal 19
Famuli Nukha
1. Õmõ ba Wamuli Nukha
a. 1 (Sageu) bawi 4 alisi, golõwõta 4 tu’e, bõra 20 kg.
b. Nilau ba nidano, 1 Ziwalu = 10 firõ ba zo’ono.
c. Sekhe gambõlõ, 3 Ziwalu, 3 Zese = 6 firõ ba dalifusõ.
d. Sekhe ba gabera, 3 walima saga = 3 firõ ba mbanua.
e. Solehe gunde (ma satõla badoyo mako) = 2 alisi bawi, 3 walima saga gana’a = 3 firõ.
f. Fangandrõ 1 Zese = 6 firõ.
g. Famuli nukha sambua tambali Ziwalu = 6 firõ.
2. Halõwõ Nifalua ba Wamuli Nukha
a. Fanika Gera era gõmõ
3. Õmõ Zo’ono ba Wamuli Nukha
a. Sambua ndaga, belewa, figa, sigelo, manu, nukha.
Pasal 20
Fanõrõ ba Fangandrõ Saohagõlõ
1. Fanõrõ
Sangowalu ba niowalu manõrõ ira ba nomo zatua nono alawe nihalõ, ba bada’õ mõrõ ira.
Noro dangara ya’ia da’õ :
a. Laohe Nafo
b. Molõwõ ira sara (1) ono bawi
c. Laohe noro dangara tane bõ’õ
Õmõ zatua nono alawe :
a. Ifodiwo
b. Mangandrõ zatua nono alawe
c. Ifaohe’õ manu
2. Fangandrõ Saohagõlõ ba Ziso Ba Huhuo
a. Biza gitõ : 4 tu’e nono bawi, ba 1 (sambua) siwalu gana’a = 10 firõ.
b. Sio ba danõmõ zisõkhi : Moroi ba zatua nono alawe mamu’a
tambali Ziwalu (3 ziwalu 3 zese) = 6 firõ
ba mamu’a nono matua 1 Siwalu = 10 firõ.
Orudu = 16 firõ
c. Folohe zinga (sanemali) : 10 firõ (Sitola molohe zinga : a.Talifusõ, b. Salawa nono
alawe)
BAB III
FAMANÕI BOSI
Hõli-Hõli ba Mbalõ Mbanua – Ira Alawe
ae...he..hee...? Andrõ sibai walõ sumange
ae....he..hee...? Andrõ sibai walõ bõwõ
ae...he..hee...? Khõma andrõ ba zowatõ
ae....he..hee...? Melõ sehao sananõgõ
ae....he..hee...? Mbara a'ta-ta tawuo lanõ
ae....he..hee...? Daõ walõsumange mõ
ae....he..hee...? Inagu motõi yaugõ
ae....he..hee...? Furi zatua zisagõtõ
ae....he..hee...? Hiza miraya numalõ
ae....he..hee...? Hiza miyõu tohu babõ...?
Dome (lasora dua kali)
Sora si bale-baleeee..........he........
Simaulu si bale-baleee......he.......
Fanutunõ
ae....he..hee...? Andrõ sibai waso zumange we ina ...?
ae....he..hee...? Andrõ sibai waso mbõwõ...?
ae....he..hee...? Meso zehao sananõgõ
ae....he..hee...? Mbara ata-ta tawuo lanõ
ae....he..hee...? Sumange zolemba khõmõ
(isora tome)
Hiwõ – Hiwõ Ni Falua Sowatõ
FODRÕNI HIWÖ BA’EWALI
Fanehe : Hiwõ-hiwõ hewa-hewa
Fanutunõ :
| 1. ba da tadõni hiwõ ba’ewali
2. ba tou ba golayama ewali 3. bagolayama arõ gosali 4. baso nirongogu si tehöli 5. siraya ba mbanua ba gomo so dele i'a 6. situo ba mbanua balasara 7. yaia dabaõ luo dabaõ ali 8. ono namada mangiwa hili 9. dasiwa ira fa gõdri-gõdri |
10. a’oi mamõbõ talu sinali
11. a’oi lalau fangai lõwi-lõwi 12. Fatutu ira molohe gari 13. ha tambai tangara gawõni 14. Ba ha sambeka zi tambai hili 15. Labõzidalu mbõhõ geri'i 16. Lara'u moyo ba hogu nohi 17. Lara'u laosi barõ mbalikhi 18. Daõ dabaõ luo dabaõ ali |
| Bolihae ......... Ilau Tome
Fanehe : 1. Fagaõlõ-gaõlõ mbõli hae.... 2. Bõli hae sihese tanõ 3. Fogaõlõ-gaõlõ mbõli hae..... 4. Bõli hae mama zibo le 5. Tohia dõdõ omuso-muso 6. Tohia dõdõ maoso-maoso ba 7. Meno mogaoni garamba ba zaita 8. Meno mogaoni garamba fatao bale 9. Fogaoni nono dalifusõ 10. Fogaoni nono makhelo bale 11. Fogaoni nano wo banua 12. Fogaoni nono wo fataobale 13. Õkaoni õfodrua zumange 14. Õkaoniõfodrua mboto le 15. Õ’ogaonio bola lahina 16. Õ’ogeonio bola nafo bale 17. A'oi omuso dõdõ yawa gate 18. A'oi omuso dõdõ yawa mbo 19. Wogamõ li’u safeto gate |
20. Wogamõ li’u safoe guto le 21. A'oi muhi'a dõdõ yawa gate 22. A'oi muhi'a dõdõ yawa mbo le 23. Ba so zofanõ lõwurui gambala 24. Ba so zofanõ lõ wurui dufo ba 25. A'oi matendre duhe si lalu'a 26. A'oi mate ndre duhe silõtõ bale 27. A'oi abõlõ zani’o tugala 28. A'oi alio zani’o silimo bale 29. Magamõ-gamõ fe amõi 30. Magamõ-gamõ fe aso bale 31. Awai buru'u sangoza-ngozara 32. Awai fune sangowu-ngowulo bale 33. Hiza meno tohawia meno tohare 34. Hiza meno tohare a'oi so bale 35. Õ’anema'õ bola lahina 36. Õ’anema'õ bola nafo bale 37. Õ’anema'õ tafaya dahõ 38. Õ’anema'õ kundri duo le. |
FAMAHEU OMO (TOME)
1. Ba datalau molaya fa huhu'a Syair FANEHE
Ba datala’u molaya fa laso (hihia ba'auuu)
2. Õrõyaita ono dalifusõ (hihia ba'auuu)
Andrõyaita ono makhelo
3. Talau molaya tafaheu gosali (hihia ba'auuu)
Talau molaya tafaheu nomo
4. Aine awõma nadaoya sanalu
Aine awõma nadaoya hoho
5. Aine awõma angi gatumbukha
Alne awõma angi lala luo
6. Ba wamaheu omo tõla dugala
Ba wamaheu omo tõla zilimo
7. Andrõ wa lambi-lambi doyo driwa
Andrõ tandraelo doyo gehomo
8. Ba da tafatõ zilõtõ ba dalu
Ba da tafalõwa zi tambai hambo
9. Andrõ wa tanõyawa mbaho geu
Andrõ wa tanõtou mbumbu nomo
10. Da ta ekhugö tou zilalõ yawa
Ba da tafatõ doyo gehomo
11. Da ta soagõ numalõ ba danõ
Da ta soagõ numalõ ba drao
12. Akha lõ naha dome na tohare
Akha lõ naha dome na oi so
FAMAHEU OMO (SOWATÕ)
1. Ba da talau molaya fa huhua (hihia ba'auuu)
Ba da talau molaya fa laso
2. Da tafaheu nomo tu mõgõ mõgõ (hihia ba'auuu)
Da tafaheu nomo tu ma gaolo
3. Omo dua hia walangi adu (hihia ba'auuu)
Omo duadu hia walangi dao
4. Andrõ walõhumeu nomo tu mõgõ-mõgõ
Andrö walõ humeu nomo tu ma gaolo
5. Daõ nomo si dõfi fõna danõ
Daõ nomo si dõfi fõna drao
6. Daõ nomo ni fa tuge ba hõsi
Daõ nomo ni fa tuge ba drao
7. Andrõ silõtõ te nanau susua
Andrõ silõtõ te nanau oyo
8. Andrõ otu a sara dari mbu-mbu
Andrõ saribu doyo gehomo
9. Andrõ otu a sara mbagi nora
Andrõ otu a dua waso faso
10. Daõ nomo so belu bagi driwa
Omo salaosi toyo gehomo
11. Andrõ walõ humeu tu mõgõ-mõgõ
Andrõ walõhumeu tu magaolo
12. Andrõ afõkha gehomo ba dalu
Andrõ nadaoya gehomo laso.
| Hoho Ba Walõwa (Pesta Adat) Zowatõ
Andrõ sibai walõ bõwõ Meso zehao sananõgõ Yomo andre ba zowatõ Furi zatua si sagõtõ Hahae akhi..hahae awö...ri ba auu
Andrõ sibai walõ bõwõ Meziwa fakhe maõkhõ Me ma bõhöi wohalowõ Melõ' sae sangahalõ Yomo khõma ba zowatõ Furi zatua zi sagõtõ Hahae akhi..hahae awõ..ri..baau
Andrõ sibai wala bõwõ Bohou si’aikõ fõnamõ Me mangadolu afatõ Mba'u tandra hõsõmbõwõ Andrõ walõ sumange Baluo zimaõ-maõkhõ Amagu motõi yaugõ Hahae akhi..hahae awõ..ri..ba'u
Ba ilobigo ia baene Metohawia me tohare Awe'e we'e garate Anifi-nifi sanga lae Furi zatua zino mate Hahe akhi..hahae awõ..ri ba'u
Bano awai sibai bõhõ Baha helua mbulu mbõnõ Hahenu mbulu lawayõ Nisõdra yomo zowatõ Furi zatua sisagõtõ Hahae akhi..hahae awõ.,ri ba'u
Bangai zawa o'o danõ Mangoroma’õ indrõ-indrõ Atõngõ zi sambua tanõ Furi zatua sisagõtõ Hahae akhi..hahae awõ..ri ba'uu
7. Andrõ sibai wa ahulõ'õ Andrõ sibai wa elõfõ Naha gu'õu saetu tanõ Aetu banasi fa fõfõ Salua silõ mu hahagõ Furi zatua si sagõtõ Hahe akhi.Hahae awõ..roi...ba'u 8. Hou-hou dõla guaza Hou-hou dõla mbõhõ Afatõ walia zogamõ Ateu hõgõ zanguhulõ Draugõ yomo ba zowatõ Furi zatua si sagõtõ Hahe akhi..hahae awõ., ri.ba'u
Bahasibaikõ golumõ Golu fanilkha idanõ Golu famao dalifusõ Famaogõzitenga bõ'õ Furi zatua sisagõtõ Hahae akhi hahae awõ..ri.Ba'u
Bahana oya wune Bahasambua zi fakore Sangila li drawa aceh Hahae akhi..hahae awõ..ri..ba'u
|
Hoho Ba Wa Iwasa Pesta Adat (Tome)
Andrõ sibai waso mbõwõ Meso zehao sananõgõ Yomo andrõ ba zowatõ Furi zatua si sagõtõ Hahae akhi......hahae awõ...rl..ba'au...
Andrõ sibai waso mabõwõ Meziwa fakhe maõkhõ Me'õ asogõzilõ'õ Me'õfa'ua zambõ khõmõ Yomo andrõ ba zowatõ Furi zatua si sagõtõ Hahae akhi...hahae awõ....ri..ba'au..
Ba ilobigõ ba hili Afato fato gawõni Ateu-teu zinarikhi Meno hasara dõdõmi Furi zatua tendromali Hahae akhi...hahae awõ...ri..ba'au..
Bano õbe zawõ-zawõ Bahaya'ugõ zanawõ A'oi lasui niha bõ'õ Mbalazi khõu wa abõlõ Furi zatua si sagõtõ Hahae..akhi.Hahae awõ...ri..ba'au..
Alua naere-naere migo Ba ta wawai sa'ae lõ'õ fa dasiwa mamadutu’o Furi zatua si sagõtõ Hahae akhi.. hahae awõ... ri..ba'au..
Ba ya ami talifusõ Hiza irugi ma õkhõ Atõhuhuo si fadõlõ I’õtõ manu zi fõfõ Ba amodria wofo usõ Furi zatua sisagõtõ Hahae akhi..hahae awõ...ri..ba'au
Alua i'sua enaõ tõdõ Hadia niwaõ me simane No ambõ gahe ba danõ Furi zatua si sagõtõ Hahae akhi..hahae awõ ..ri..ba'au
E hulö motomo zilawõ Ba sa mbalikha lõsagõ Ba sara e'u lõ famõbõ Silo lakhagõ lõ alua Hanifalua dalifusõ Nitolo zitenga bõ'õ Furi zatua si sagõtõ Hahae akhi..hahae awõ..ri..ba'au
Bano alua wofo usõ Damanari do gõi atõ Manari luo-luo dõdõ Furi zatua si sagõtõ Hahae akhi,,hahae awõ. ri..ba'au
Ba ono laga soi firõ Ba gasi nia zo ngawõwõ No õsi nia boto-boto Sahani na ilau molõ Furi zatua si sagõtõ Hahae akhi,, hahae awõ....ri. Ba'au.. |
Pasal 21
Tahõ Dõdõ Mbene'õ
Fanahõ dõdõ mbene’õ, sitobali lala wo õmõ nia ya’ia da’õ :
a. 3 (tõlu) ngaeu bawi tahõ dõdõ 4 alisi.
- 2 (dua) nga’eu gõ ndra matua
- 1 (Sageu) gõ ndra alawe
b. Famahowu’õ samalua fangowalu 3 walima saga = 3 firõ.
c. Famatõro Tõi 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ.
d. 1 (sageu) bawi ba nuwu sibaya ndra matua 4 alisi.
e. Tambai bawi khõ matua nia bafao gana'a 3 walima saga = 3 firõ.
f. 1 (sageu) bawi gõ wadono 2 alisi, fao gana’a anõtõla 3 walima saga = 3 firõ.
g. Riwa ma ana’a sasi ba zalawa hada sato 3 walima saga = 3 firõ.
Pasal 22
Fangandrõ Lade Gõ Ba Mbanua
ofõna itõrõ, Tuli Gero Barõ Nadu,
1 (sageu) bawi 4 alisi ba fao gana’a 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ. (sanema talifusõ )
Itõrõ Tuli Gero Barõ Gosali,
1 (sageu) mbawi 4 alisi ba fao gana’a 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ. ba zalawa ziteoli.
Famatõ bu uta gõmõ 1 (sageu) bawi 4 alisi ba fao gana’a 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ.
Fanufa siteõli 4 alisi.
1. Tõi-tõi Ziteõli :
a. Tambalina 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ.
b. Fahandrona 3 walima saga = 3 firõ.
c. Si da’õfa ofeta si dawalu 3 walima saga = 3 firõ.
d. Ba zalawa siso 1 (sara) bawi 2 alisi ba 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ. Riwa
2. Lala Wo Õmõ Nia :
a. Fangahareõ zangai halõwõ 1 mbawi 4 alisi.
b. Fananõ lala gamakhoita : 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ.
c. Famazawa lauru : 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ.
d. Fanekhe afore : 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ.
e. Famatõrõ dõi hili : 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ.
f. Famatõrõ dõi : 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ.
g. Famahõwu. : 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ.
h. Anaa silimasaga bazatõ : 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ.
i. Akhõ khõla mbanua : 3 ziwalu 3 zese = 6 firõ.
3. Bawi:
1. Tõlu (3) nga’eu bawi õ mbanua 4 alisi.
- 2 gõ ndra matua
- 1 gõ ndra alawe
2. Tõlu (3) nga’eu mbulu : 1. Sageu banuwu 4 alisi
2. Sageu ba wa dono 4 alisi.
3. Sageu fao ba gana’a si 5 saga 4 alisi ba zalawa sato
4. Ba nuwu fao gana’a angõ’õtõla 3 ziwalu 3 zese.
5. Ba wa dono fao gana’a 3 walima saga = 3 firõ.
6. Sara (1) bawi olola ma sasoso.
7. Sambua manu silatao ba 5 ngawua gadulo.
Ba tefatõrõ dõi nia : "AMADALUO”
Bõsi nia : 2 Balaki, 2 Ziwalu, 1 Zese, ma si 5 balõ gana’a.
Pasal 23
Ono Samõrõ Bawa Zo Sou'a Ma Ifabali I’a
Moroi Khõ Zatua Nia
Ono samõrõ bawa zo sou'a ma ifabali i’a moroi khõ zatua nia, ba itõrõ lala wo õmõ ya’ia da’õ :
1. Fangandõ saohagõlõ ba zatua 2 rozi bawi 4 alisi, ba 3 balõ gana’a ma 36 firõ.
- Tuli gero barõ nadu (ba zatua) 1 (sageu) bawi 4 alisi fao gana’a
- Tuli gero barõ gosali (ba zalawa) 1 (sageu) bawi 4 alisi fao gana’a
2. Fama bali mbumbu nomo, samuza wa 12 = 10 firõ.
3. Fama bali lala ba nidanõ, samuza wa 12 = 10 firõ.
4. Famaefa kafi-kafi gu’õ, samuza wa 12 = 10 firõ.
5. Fanuturu naha mbanua, samuza wa 12 = 10 firõ.
6. Ba zamorudu banua 2 nga’eu bawi 4 alisi, ba fao gana’a samuza wa 12 = 10 firõ. Ma 18 firõ.
Famazawa bosi 1 (sambua) Ziwalu, 1 (sageu) bawi dulahao, 1 (sambua) manu ba adulo.
7. Fanufa ziteoli 1 bawi 4 alisi, ana’a samuza wa 12 = 10 firõ.
8. Famatõrõ tõi 1 (sambua) Ziwalu = 10 firõ (fa matõrõ tõi ndra matua) ba 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ (fa matõrõ tõi ndra alawe). Orudu = 16 firõ.
9. Famatõrõ tõi hili, 1 (sambua) Ziwalu = 6 firõ.
Tabe’e tõi nia : "AMADA LUO OMBU-OMBU, tõi mbanua nia HILIKAUKO,
tekaõni khõ nia si tatalu si lima (5) balõ gana’a.
Bosi nia : 2 Balaki, 2 Ziwalu, 2 Zese, ma 2 Balaki, 3 Ziwalu, 1 Zese,
ma 3 Balaki, 3 Ziwalu, 6 balõ gana’a.
Pasal 24
Fanunu Manu Ba Nõri
Fanunu manu ba nõri, sitobali lala wo õmõ ya’ia da’õ :
1. Dua (2) geu bawi 4 alisi.
2. Famatõ mbu'uta wo õmõ, me 3 wa 12 = 30 firõ.
3. Sageu bawi 4 alisi, samuza wa 12 gana’a = 10 firõ.
4. Siteoli sara bawi 4 alisi, samuza wa 12 gana'a = 10 firõ.
5. Tambali samuza wa 12 gana'a = 10 firõ.
6. Fahandrona, 1 Zese = 6 firõ.
7. Si da’õfa (4) irugi si da walu (8) samuza wa 12 ba samuza 6 = 16 firõ
Pasal 25
Bulu Na Tetunu Manu Banõri
Bulu na tetunu manu ba nõri, sitobali lala wo õmõ ya’ia da’õ :
1. Uwu 1 bawi 4 alisi, fao ga nga’õtõla, 1 Zese = 6 firõ.
2. Fadono 1 bawi 4 alisi, ana’a si 5 saga 1 Zese = 6 firõ.
Tekaoni mbosi nia : 3 Balaki, 3 Ziwalu, 1 Zese/ ma sia’a si 5 gana a (bõsi si fitu)
gelar AMADA LUO.
Pasal 26
Samena Manunu Manu Banõri
Samena manunu manu ba nõri, sitobali lala wo õmõ nia ya’ia da’õ :
1. 2 (dua) nga’’eu bawi 4 alisi ba wa nunu manu, mendrua wa 12 fao gana'a
2. Famatõ bu'uta gõmõ 1 (sageu) bawi 4 alisi ba 12 gana'a
3. Fananõ lala gamakhõita, samuza wa 12 gana'a = 10 firõ
4. Famazawa lauru, samuza wa 12 gana'a = 10 firõ
5. Fanekhe afore, samuza wa 12 gana'a = 10 firõ
6. Famatõrõ tõi hili, samuza wa 12 gana'a = 10 firõ
7. Famatõrõ tõi samuza wa 12 gana'a = 10 firõ
8. Famahowu, samuza wa 12 gana'a = 10 firõ
9. Ana'a okhõta nõri sato ma 3 wa 12 = 10 firõ
10. 1 (Sageu) bawi nisolo 4 alisi
11. 1 (Sambua) manu silatao
12. Siwa (9) ngawua gadulo
13. Dombua haramba duo
14. Fanufa zi teoli 1 (sageu) bawi 4 alisi
a. Tambalina, samuza wa 12 gana'a = 10 firõ
b. Fahadrona 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
c. Sida’õfa irugi zi dawalu samuza wa 12 gana'a = 10 firõ
15. 1 (Sageu) ihalõ õ zalawa bawi 4 alisi, ana'a samuza wa 12 ana'a sasi
16. Naso zi teõli, so dalifusõ nia (ga'a nia) nalõ itehe nakhi nia, ba tatõrõ khõ nia gana'a 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
17. Fangahare zangai halõwõ 2 nga’eu bawi, 1 (sageu) gõ mbanua ba 1 (sageu) gõ zangai halõwõ, ba 2 wa 12 gana'a
18. Bawi wa morudu õri, 6 nga’eu. 1 (sageu) bawi sebua ba 1 (sageu) bawi wamahowu
19. Õnõ (6) rozi bawi bulu simane : uwu
a. Uwu 1 (sageu) ba ana'a angõ'õtõla, samuza wa 12 = 10 firõ
b. Fadono 1 (sageu) ba ana'a angõ'õtõla, samuza wa 12 = 10 firõ
c. Gõ ndra alawe
d. Ba zalawa zato
Pasal 27
Õri
Solau õri, sitobali lala wo Õmõ nia ya’ia da’õ :
1. Tuli gero barõ nadu, silõ satua = 4 alisi bawi, ba 12 gana'a (ba dalifusõ)
2. Tuli gero barõ nadu da'a te bagi 3 :
12 hõgõ, 1 Zese gi’o, 2 zanua. orudu = 20 Firõ
3. Tuli gerõ barõ gosali sanema salawa siteoli ia mege = 1 (sageu) bawi 4 alisi, ba 12 gana'a, fagõlõ ira ba nomor 2 orudu = 20 Firõ
4. Tuli gerõ barõ gosali ba mbanua si so'ia, 1 bawi 4 alisi ba 12 gana'a = 10 Firõ
Pasal 28
Falukha Ba Wunene
Falukha ba wunene, sitobali wo õmõ nia ya’ia da’õ :
1. 2 (dua) nga’eu bawi mendrua wa 12 gana'a
2. Fatua lõ faekhu molaya mbanua, 1 (sageu) bawi ana'a samuza wa 12
3. Bõsinia, 3 Balaki, 3 Ziwalu, 3 Zese
4. Tõi nia : BALUGU LAIMBA SATO
Na tõi BALUGU SONDRUGI LANGI = no i bõbõzi gana'a ba no ifo zawili wombõra ma la fotõi BALUGU NDRUNDRU TANÕ, bõsi nia = 4 Balaki, 4 Ziwalu, 4 Zese (si felendrua balõ gana'a).
Pasal 29
Tõi-Tõi Ba Wa’a Satua Ma Ba Wa’a Salawa
Tõi na :
1. Tutu Bowoa : - 1 Balaki 1 Ziwalu - Zese
2. Tetahõ Dõdõ (soate tõla) lakaoni, : Tuha 1 Balaki 2 Ziwalu 1 Zese
3. Fangandrõ Lade Gõ ba Mbanua, lakaõni : Amadaluo 2 Balaki 2 Ziwalu 1 Zese
4. Famoto Mbanua, lakaõni : Amadaluo 2 Balaki 2 Ziwalu 2 Zese
5. Samabali Mbanua, lakaõni : Amadaluo 2 Balaki 2 Ziwalu 2 Zese
6. Sanunu Manu ba Nõri, lakaõni : Amadaluo 3 Balaki 3 Ziwalu 1 Zese
7. Ilau Nõri, lakaõni : Balugu 3 Balaki 3 Ziwalu 3 Zese
8. Ndrudru Tanõ : Balugu 4 Balaki 4 Ziwalu 4 Zese
Pasal 30
Folau Omo
1. I’owulõi mbanua ba ihalõ :
a. 2 nga’eu bawi wasazilo, fao gana’a tõlu balõ gana’a = 36 firõ.
b. Balaboboto khõ nia dõla-dõla nomo, fefu ngawalõ zoguna irege ahori so fefu
c. Ifa zõkhi gare geu ba ihalõ bawi 2 nga’eu wa 4 alisi. Ikaõni mbanua.
d. Ilau dõla-dõla nomo ikaoni mbanua, ihalõ bawi 2 nga’eu wa 4 alisi, ifazawa gana’a = 36 firõ.
e. Famataro tuka ikaoni mbanua, ihalõ bawi 2 nga’eu wa 4 alisi, ba sageu driwo tuka 4 alisi.
f. Folowi naha nomo, ikaoni mbanua, ihalõ bawi 2 nga’eu wa 4 alisi.
g. Fangai mbaha tuho ba tuka ba ibu’a 1 (sageu) bawi 4 alisi, fao gana’a 1 Ziwalu = 10 firõ, ikaõni mbanua ba ihalõ 1 (sageu) bawi 4 alisi.
2. Ba meno awai dõla-dõla nomo ba ira alawe zanua : Sua-sua zilõtõ :
1. Ni laheni si ganzil
2. Ni dõfai’ni si ganzil.
3. Sua-sua mbawa ndruhõ:
Faebolo, dõfa sinofa alawa, sandrohu tanga ndra alawe fondra’u.
Famo dadao omo : lkaoni mbanua talifusõ, lala zitenga bõ’õ, ba ihalõ :
a. 2 nga’eu bawi 4 alisi, ifazawa gana’a 36 firõ, ma famu’a hole ba dui’õ
b. Itõrõ ba tuka bawi 4 alisi, famua hõle yawa, 1 Ziwalu = 10 firõ.
c. Famõzi zilalõ yawa, 1 Ziwalu = 10 firõ.
d. Famasa mboto mbumbu, 1 Ziwalu = 10 firõ.
e. Folau nora, 1 Zese = 6 firõ.
f. Folau bawa duasa, 1 Zese = 6 firõ.
g. Folau nawu, 1 Zese = 6 firõ.
Pasal 31
Bameno Awai Nomo Ba I’andrõ Saohagõlõ Ba Tuka
Fangandrõ saohagõlõ ba tuka, sitobali lala wo õmõ ya’ia da’õ :
1. 1 (Sageu) bawi 4 alisi, ba 1 Ziwalu = 10 firõ.
2. Itefe nama, 1 Ziwalu = 10 firõ.
3. Ikaõni mbanua, 2 nga’eu wa 4 alisi, ba 3 balõ gana’a = 36 firõ.
4. Ba zitenga bõ'õ : 1 (Sageu) bawi 4 alisi, ana’a 3 Ziwalu, 3 Zese = 6 firõ.
5. Fadono : 1 (Sageu) bawi 4 alisi, ba 3 walima saga gana’a = 3 firõ.
6. Famadõgõ omo : Khõ ndra amania 2 nga’eu bawi 4 alisi ba mbanua 3 nga’eu bawi 4 alisi
gõ ndra alawe 1 (sageu) bawi 4 alisi,
ana’a = 36 firõ
BAB IV
OLOLA BAWI
Pasal 32
Woha - Woha Gafore
1. Afore ni oguna’õ ba wangi’ila ha wa ebua galogo bawi. Bawi mefõna la sua galogo la oguna’õ sinali ono goholu, ba lafaedogõ ba gafore, tenga simane ba ginõtõ da’e, nisua nitahõ dõdõ ma ni ila hõrõ ma zui la kilo ba raga-raga ue.
Afore ni oguna’õ zatua mefõna afore si õfa (4) singa, eluaha nia da’õ :
1. Singa Sanuturu Gatumbukha : Bõwõ ba danõmõ zisõkhi
2. Singa Sanuturu Tanõ Raya : Bõwõ fa manõi mbosi
3. Singa sanuturu Tane Yõu : Bõwõ sabõ’u zinõ-zinõ (bõwõ silõ omasi niha)
4. Singa sanuturu Aekhula : Bõwõ ge’u / ba wa’amate.
Sua-sua gafore sino tefagõlõsi ya’ia da’õ LITO LAWA (jari tengah), tesua i’otarai Tuhe Gafore ofeta ba woha-woha si ofõna (tekhe-tekhe siofõna). Otalua woha-woha gafore, woha-woha si ofõna lumalõ ba woha-woha sidua otalua da’õ Tõlu (3) mbu’u tuturu. Simanõ ofeta ba woha-woha sidua irugi miyawa. Otalua woha-woha gafore tesendra õnõ (6) uli. Otalua woha-woha gafore labagi õnõ (6) da’õ nifotõi Uli. Da’õ na tesua bawi so nifotõi 2 alisi a dua uli, 4 alisi a sambua uli, 3 alisi a matonga, 3 alisi a tõlu uli.
2. Woha-Woha Gafore :
| 1. | Sambua Manu | = | 3 Laharõ |
| 2. | Dombua Manu | = | 4 Laharõ |
| 3. | 3 Tue | = | 5 Laharõ |
| 4. | 4 Tue | = | 6 Laharõ |
| 5. | 5 tue | = | 7 Laharõ |
| 6. | 1 Alisi | = | 9 Laharõ |
| 7. | 2 Alisi | = | 12 Laharõ |
| 8. | 3 Alisi | = | 16 Laharõ |
| 9. | 4 Alisi | = | 20 Laharõ |
| 10. | 5 Alisi | = | 25 Laharõ |
| 11. | 6 Alisi | = | 30 Laharõ |
| 12. | Dst. - |
Pasal 33
Olola Bawi
Olola bawi :
| 1. | 2 Turu (sawõsi) | = | 1 Laharõ |
| 2. | 3 Turu | = | 1 Laharõ a dua uli |
| 3. | 4 Turu | = | 1 Laharõ a 4 uli |
| 4. | 4 Bu’u | = | 2 afõfõ a 2 uli |
| 5. | Hita | = | 2 Laharõ a 4 uli |
| 6. | Tõla go’o / sambua manu | = | 3 Laharõ |
| 7. | Boto durutõra nilagõ’õ | = | 3 Laharõ a tõlu uli |
| 8. | 2 turu tõra nilagõ'õ/dõmbua manu | = | 4 Laharõ |
| 9. | Bambõrõ za'a ambõ tõra 2 turu | = | 4 Laharõ a tõlu uli (4 afõfõ) |
| 10. | 2 Ri’i (3 tu'e) | = | 5 Laharõ |
| 11. | 1 (Sara) ri’i 1 (sara) lawa (3 tu’e amatonga) | = | 5 Laharõ a 3 uli |
| 12. | 2 Ngalito (4 tu’e) | = | 6 Laharõ |
| 13. | Boto duru tõra 2 ngalito | = | 6 Laharõ a 3 uli (4 tue amatõnga) |
| 14. | 2 Turu tõra 2 ngalito | = | 7 Laharõ (5 tue) |
| 15. | 2 Ngalito a 3 turu | = | 10 Laharõ |
| 16. | 4 Turu tõra 2 ngalitõ | = | 9 Laharõ (1 Alisi) |
| 17. | 2 Ngalitõ a 2 turu | = | 10 Laharõ |
| 18. | Sinua/sino fabali, sambua bu | = | 4 Laharõ |
| 19. | 2 (Dombua) manu amatonga | = | 4 Laharõ a 3 uli |
| 20. | 3 Tu’e | = | 5 Laharõ |
| 21. | 1 (Sambua) tõra 3 tu’e | = | 5 Laharõ a sara uli |
| 22. | 3 Tu’e amatonga | = | 5 Laharõ a 3 uli |
| 23. | 4 Tu’e | = | 6 Laharõ |
| 24. | 1 (Sambua) tõra 4 tu’e | = | 6 Laharõ a sambua uli |
| 25. | 4 Tu’e amatõnga | = | 6 Laharõ a 3 uli |
| 26. | 5 Tu’e | = | 7 Laharõ |
| 27. | 1 (Sambua) tõra 5 tu’e | = | 7 Laharõ a 2 uli |
| 28. | 5 Tu’e amatonga | = | 8 Laharõ |
| 29. | 1 (Sara) Alisi | = | 9 Laharõ |
| 30. | 1 (Sambua) tõra sara alisi | = | 9 Laharõ a dua uli |
| 31. | 1 (Sara) alisi amatonga | = | 10 Laharõ a 3uli |
| 32. | 1 (Sambua) tõra sara alisi amatonga | = | 11 Laharõ |
| 33. | 2 Alisi | = | 12 Laharõ |
| 34. | 1 (Sambua) tõra 2 alisi | = | 12 Laharõ a 3 uli |
| 35. | 2 (Dombua) tõra 2 alisi | = | 13 Laharõ |
| 36. | 2 Alisi amatonga | = | 14 Laharõ |
| 37. | 1 (Sambua) tõra dua amatonga | = | 14 Laharõ a 4 uli |
| 38. | 1 (Sambua) ambõ 3 Alisi | = | 15 Laharõ a 2 uli |
| 39. | 3 Alisi | = | 16 Laharõ |
| 40. | 1 (Sambua) tõra 3 Alisi | = | 16 Laharõ a4uli |
| 41. | 2 (Dombua) tõra 3 alisi | = | 17 Laharõ a 2 uli |
| 42. | 3 Alisi amatonga | = | 18 Laharõ |
| 43. | 1 (Sambua) tõra 3 alisi amatonga | = | 18 Laharõ a 4 uli |
| 44. | 2 (Dombua) tõra 3 amatonga | = | 19 Laharõ a 2 uli |
| 45. | 4 Alisi | = | 20 Laharõ |
| 46. | 1 (Sambua) tõra 4 alisi | = | 20 Laharõ a 5 uli |
| 47. | 2 (Dombua) tõra 4 Alisi | = | 21 Laharõ a 4 uli |
| 48. | 4 Alisi amatonga | = | 22 Laharõ a 3 uli |
| 49. | 1 (Sambua) tõra 4 amatonga | = | 23 Laharõ a 2 uli |
| 51. | 5 Alisi | = | 25 Laharõ |
| 52. | 5 Alisi amatonga | = | 27 laharõ a 3 uli |
| 53. | 6 Alisi amatonga (sazilo amatonga) | = | 33 Laharõ a 5 uli |
| 54. | 7 Alisi | = | 36 Laharõ |
| 55. | 7 Alisi amatonga | = | 40 Laharõ |
| 56. | 8 Alisi | = | 43 Laharõ |
| 57. | 8 Alisi amatonga | = | 47 Laharõ a 3 uli |
| 58. | 9 Alisi | = | 51 Laharõ |
| 59. | 9 Alisi amatonga | = | 56 Laharõ |
| 60. | 10 Alisi | = | 60 Laharõ. |
| 61 | ba tane bõ’õ nia.- |
Pasal 34
Sua sua bawi ono goholu.
Pasal 35
Ni sua ba gafore na simatua teheta sambua bu, ba na sigelo teheta sambua amatonga.
BAB V
FAMÕHARE ANA’A, BAWI, FAKHE
Pasal 36
Famohare Bawi
Famohare bawi tebagi 3 fa’osatõ :
1. Bawi Sinanõ.
a. Na ihalõ sara (1) alisi ibu’a 4 alisi ba zidõfi
b. Na ihalõ dua (2) alisi ba tola ha dombua golola ba ibu’a wanaba gangi
( sambua laharõ) ba tata ibua 4 alisi
2. Bawi Sinaya
a. Na ihalõ 2 laharõ ba ifuli 4 laharõ amatõnga ba zidõfi
(moguna ia ba bawi nitaba ba laharõ)
3. Bawi Nituegõ
a. Na ihalõ 3 laharõ ba ifa ngawuli 6 laharõ ba zidõfi
Pasal 37
Famohare Ana’a
Famohare ana’a :
1. Famokai hare gana’a , i ohe gana’a 2 dumba bawi ni’owuru ba 1 (sambua) baliwa duo khõ zokhõ ana’a
2. Lalau wahasara dõdõ ha wa’ebua hare gana’a duma-duma 20 se
3. Nano ebua hare gana’a ba abua ba wamua, iohe 2 dumba bawi ni’owuru ba 1 (sambua) baliwa duo fodrara hare gana’a, zokhõ ana’a
Pasal 38
Famohare Fakhe
Famohare fakhe tebagi 2 (dua) fa’osatõ, ya’ia da’õ :
1. Fakhe sinanõ : Na sa zoe ba tobali sa zoe amatonga ba zidõfi
2. Fakhe sifabali : Na sa zoe ba tobali dua zoe ba zidõfi
Pasal 39
Lauru
Su’a-su’a ba lauru ya’ia da’õ :
1. Sambua hinaoya = 4 Aso = 1 Kg = 1 (sambua) Hinaoya
2. Sadumba = 8 Aso = 2 Kg = 2 (dombua) Hinaoya
3. Sambua Lauru = 32 Aso = 8 Kg = 8 Hinaoya
4. Sazo'e = 320 Aso = 80 Kg = 80 Hinaoya = 10 Lauru
BAB VI
BÕWÕ WANAGÕ
Pasal 40
Nifotõi Sanagõ
Meluo da’õ bano la'angeraigõ ira satuada hõgõ ngafu siso ba mbõrõ Wõndrakõ, wa nifotõi sanagõ bano lafaosa 2 (dua) dali wetaro wamalua ya’ia :
1. Fanagõ Lakha Tou ba Danõ :
a. Fogete Hõrõ Mbulu Gowi
b. Fanagõ Ohi (Banio)
c. Fanagõ Manu
d. Fanagõ Bawi
2. Fanagõ Lakha Siso Yomo :
a. Samoto Omo.
b. Sanagõ fadõngõ-dõngõ
Pasal 41
Fogete Hõrõ Mbulu Gowi
Fogete hõrõ mbulu gowi, eluaha nia sanagõ bulu gowi nawõnia, ma sanagõ sogo’o gowi nawõ nia, ma sanagõ gowirio, ma tetõtõi ia sanagõ ba mbolo gowi nawõ nia, ba sifarahu ba faza 41 da'a ya’ia da’õ : fanagõ fakhe siso ba ngalai, fanagõ rigi, fanagõ gae, fanagõ tõwu, fanagõ lada, fanagõ hõwa, fanagõ toru, ba tane bõ'õ nia.
Eluaha : fefu zinanõ silõ ana’u-na’u noso ba te farahugõ ba faza si 41 andre. Ba niha sanagõ bulu gowi, ba mbolo gowi nawõ nia, bano tea'asogõ huku ba mbõrõ wondrakõ molo'õ goi-goi hada ya'ia da'õ :
1. Na te’ila ia tou ba danõ, ma banahia nitagõ nia, ba tehuku ia, ibua mbõwõ wa nagõ nia ya’ia da’õ :
a. Sambua Manu Sifagelo.
b. Ifuli mbulu gowi, ma hadia-ia nitagõ nia.
2. Sanagõ yomo ba nomo ba na te'ila ia manago, ma terau ia, ba ibua mbõwõ wanagõ nia ya’ia da'õ :
a. Ibua mbõwõ wanagõ 1 (sambua) manu sifagelo
b. Ifo famuli mbulu gowi sasuku firõ, molo’õ hauga sambua firo ba ginõtõ.
c. Ifuli mbulu gowi nitagõ nia.
3. Nabarõ gosali zalawa hada tefatunõ ba tehuku ia ya'ia da'õ :
a. Ibua mbõli mbulu gowi 3 walima saga gana’a = 3 firõ
b. Ibua riwa-riwa ba zalawa hada 3 walima saga = 3 firõ. orudu fefu 6 firõ.
Pasal 42
Fanagõ Ohi
Fanagõ Ohi, ya’ia wanagõ mbua nohi ma banio nawõ nia ba sitefarahu ba faza 42 ba ya'ia wanagõ mbua zinanõ sabe'e (sinanõ sanau õlõ) siso ba kabu-zokabu, niha sanagõ mbua nohi andre awõ zinanõ tanabõ'õ sanau õlõ, ba tehuku ia ibua mbõwõ wanagõ ya’ia da’õ:
1. Endai, : 3 walima saga = 3 firõ
2. Bosi ba mbõrõ : 3 walima saga = 3 firõ
3. Bosi ba hogu : 3 walima saga = 3 firõ
4. Famõzi ngamõhi : 3 walima saga = 3 firõ
5. Fangerei tuturu : 3 walima saga = 3 firõ
6. Riwa-riwa bazalawa : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ, fao nono bawi 4 tu'e.
7. Ifuli zino itagõ nomege
8. Famuli nia : 12 gana’a = 10 firõ. ba 1 (sageu) nono bawi 4 alisi.
Pasal 43
Fanagõ Manu
1. Fanagõ manu bano lafaosa 3 (tõlu) ngawalõ ya'ia da'õ :
a. Fanagõ manu bangai nomo ma ba zimaõkhõ.
b. Fanagõ manu ba dundraya ma ba zibõngi.
c. Fanagõ manu sangoloi’õ same'e ba mowa.
2. Fanagõ manu bangai nomo ba ha sokhõ zangila ba sitobali degu-degu nia ya'ia da’õ :
a. Ifo famuli manu 3 walima saga gana'a = 3 firõ
b. Ifuli manu nitagõ nia.
3. Fanagõ manu ba dundraya, ba bõrõ me ba zibõngi, ba silõ tolalõ'õ, fõna-fõna zalawa hada te’amatunõisi, ba ibua mbõwõ wanagõ nia ya’ia da’õ :
a. Fangai ba dundraya : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
b. Ifuli manu ba fao gana'a : 3 walima saga = 3 firõ
c. Ibua ba dalifusõ sokhõ manu : 1 Zese = 6 firõ
d. Riwa-riwa ba zalawa sato : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ, ba 4 tu'e nono bawi.
4. Fanagõ manu sangoloi’õ ba mowa, ba tehuku ia fõna-fõna zalawa hada, ibua mbõwõ wanagõ ya’ia da'õ :
a. Fangai ba dundaya : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
b. Bõbõ gahe : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
c. Bõbõ gafi : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
d. Mowa : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
e. Famuli manu : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ, fao nono bawi si 4 tu'e.
f. Riwa-riwa ba dalifusõ : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
g. Riwa-riwa ba zalawa hada, : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ.
Pasal 44
Fanagõ Bawi
Haniha zanagõ bawi nawõ nia, ba te’ohe ba rafe zalawa hada, ba wangetu’õ sito bali hukuma nia, ma bõwõ wanagõ nia, me nifotõi bawi andre sia'a lakha tou ba danõ, ba silõ tolalõ’õ ibua mbõwõ wanagõ ya'ia da'õ :
1. Fanaba gangi : samuza wa 12 gana’a = 10 firõ
2. Fesu ono goholu : samuza wa 12 gana’a = 10 firõ
3. Fanua nuwu lahe : samuza wa 12 gana’a = 10 firõ
4. Riwa fanua nuwu lahe : samuza wa 12 gana’a = 10 firõ
5. Fesu nono bawi : samuza wa 12 gana’a = 10 firõ
6. Riwa ba dalifusõ : samuza wa 12 gana’a = 10 firõ
7. Ifo famuli bawi : samuza wa 12 gana’a = 10 firõ, ba fao nono bawi 2 alisi ni’a zato.
8. Riwa-riwa ba zalawa hada : samuza wa 12 gana’a = 10 firõ
9. Ifa ngawuli bawi nitagõ nia.
Pasal 45
Fanagõ Yomo Ba Nomo (Samoto Omo)
Samoto omo ba sanagõ lakha siso yomo, ma gama-gama siso yomo simane :
kefe, nukha, ba fefu hadia-ia gama-gama siso yomo ba nomo ba ibua hukuma nia, ma mbõwõ wanagõ ya’ia da’õ :
1. Famoto bawa ndruhõ : 12 ganaa = 10 firõ
2. Fangai barõ hare : 12 ganaa = 10 firõ
3. Fanekhegõ : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
4. Riwa-riwa ba dalifusõ : 12 ganaa = 10 firõ
5. Riwa-riwa ba zalawa hada : 12 ganaa = 10 firõ
6. Famuli : 12 ganaa = 10 firõ
7. Fefu ngawalõ nitagõ nia ba ifa ngawuli ba zokhõ.
Pasal 46
Fanagõ Fadõngõ Dõngõ
Sanagõ fadõngõ dõngõ ba fagõlõ hukumara zamoto omo, tobali teosisi’õ dali zalua, he i wisa dali wa aoha awõ wa abua. Fefu zalua ngawalõ zilõ sõkhi, sinangea tehuku molo’õ hada, simane fanagõ, fohõrõ, fangõsiwawõi, samakiko hadia ia ba tane bõ’õ nia nasa.
Nalõ forudu mbanuara niha ni huku faoma niha solohi, ba tatu banua sisambua daõ lawa mbanua sisambua. Baso zitonõnõ ba daõ si nangea amuala niha nihuku ma siso sala ya’ia da’õ:
1. Ibua wa ngaekhu gahe ndrange sageu (1) bawi õfa (4) alisi diwo zimõi molohi.
2. Fanaka nuwu lahe 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ.
3. Riwa-riwa 3 ngawalõ ya’ia da’õ :
a. Riwa mbawa, : 1 siwalu = 10 firõ. Tebe'e ba zalawa hada simõi molohi
b. Riwa dalu, : 1 siwalu = 10 firõ. Tebe'e ba dalifusõ simõi molohi
c. Riwa gi’o, : 1 siwalu = 10 firõ. Tebe'e ba zalawa hada niha nihuku.
Ba tola tewu’ai dõi gana’a da’e tehalõ dali mbosi niha ni huku.
Pasal 47
Sanunu Mbolo Mbenua Nawo Nia
Sanunu mbolo mbenua nawõ nia, ba tetõtõi daõ niha sama kiko, ba tehuku ia
1. Ibua fefu mbõli zinanõ sitekiko.
2. Famareso 1(sageu) bawi ba 1 gana'a ya’ia da’õ : 4 alisi bawi ma 20 laharõ ba 10 rufia firõ = 30 firõ.
3. Fanegu 1 bawi ba 1 gana'a
Pasal 48
Samosi Eu Salõsõ Tõla Ba Sogitõ Bulu Lehu Ba Nidanõ
Samosi eu salõsõ tõla ba sogitõ bulu lehu ba nidanõ Eluaha : Niha samõbõgõ si lõduhu.
Duma-duma so samõsa niha itufa manõ nawõnia, no managõ bameno te osisiõ ba gotalua rafe ba lõ duhu wa no ifalua wanagõ, tobali niha so lau simane ni sasaõ ba mbawa danõ, amaedola zizai sanagõ zi fatufa sanagõ ba tehuku ia :
1. Ibua wanasa linia 12 gana'a = 10 firõ
2. Ibua ba zatua ni bõbõgõ nia si lõduhu 12 gana'a = 10 firõ
3. Ibua ba dalifusõ 12 gana'a õfa (4) alisi bawi = 30 firõ
4. Riwa-riwa ba zalawa satõ 12 gana'a ba õfa (4) alisi bawi = 30 firõ
Pasal 49
Sosi-Sosi
Nifotõi sosi-sosi ya’ia da'õ sala -sala ondra'ua ba me lõ lohe-lohe khõnia wa noduhu no mosala ia, simane fanagõ, fohorõ ba tanõ bõ'õ nia andrõ i esosi ia :
Ibua gana'a sosi-sosi fa’ebua : 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ fameta ba hulu nia.
Pasal 50
Folohe Singa
1. Folohe singa : ba dombua faosatõ wanguma'õ ya’ia :
a. Folohe singa ba danõmõ zisõkhi
b. Folohe singa ba horõ
2. Folohe singa ba danõmõ zisõki, ya’ia da'õ :
Fefu ngawalõ zino mu etu’õ ba wamalua tanõmõ zisõkhi, ba tebai tedou ba tebai awuwu ba tanda wa sindruhu da’õ, ba itema talifusõ nono alawe nihalõ wolohe singa fa'ebua 1 Ziwalu = 10 firõ.
3. Folohe singa ba horõ, ya'ia da'õ :
Naso niha nihuku ba rafe zalawa hada, ba tola i’alui niha sinangea tola mangawõgõ ya'ia, afu tola ibua hukuma nia ba ma ena'õ lõ tehuku ia molo'õ hada lafotõi ia iada'e (pembela) ba niha sangawõgõ da’õ tola itema wolohe singa fa’ebua 1 bawi ba 1 gana'a ma 4 alisi bawi, ba 10 firõ gana'a = 30 firõ.
BAB VII
BÕWÕ WOHORÕ (OGAUTA)
Pasal 51
Sangabeto Ba So Mbetoisi Ndra Alawe
Sangabeto ba so mbetosi ndra alawe, sitobali ogauta nia ya’ia da’õ :
1. Sosi-sosi nono alawe siso sala ba la faluigõ khõnia sosou’a ba labe’e haru bagio na mõi ia nihalõ ba la fatõrõ furi nomõ.
2. Gurifõ satua nono alawe bala khõ-khõ bawi ba mba’o
3. Lakhai mbumbu nomo satua nono alawe
4. Itõrõ sosi sosi ba mbanua 1 bawi 1 gana’a.
Ndramatua (he so horõ ba simanõ fangailasi)
5. Ifa sindro huku siso ba mbanua (i’haõgõ) 4 alisi bawi ba 1 gana’a
6. Ibua balazo rafe
Pasal 52
Bõwõ Wa Lelesa
Bõwõ walelesa tebagi 4 faosatõ ya’ia da’õ :
| IRAONO | SATUA | SATUA MBANUA | |
| Fanaka Mbewe Taneyawa | 3 walima saga = 3 firõ | 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ | 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ |
| Fanaka Mbewe Tanetou | 3 walima saga = 3 firõ | 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ | 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ |
| Fanaba Nuwu Lela | 3 walima saga = 3 firõ | 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ | 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ |
| Fanai'õ Mbu Darizi | 3 walima saga = 3 firõ |
|
Fao nono bawi si 4 tu’e
3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ ba zitenga bõ'õ |
Pasal 53
Bõwõ Wa Bagosa / Fangosiwawõi Banua
Bõwõ wa bagosa ma fangosiwawõi banua, ba tehuku ia :
1. Ibua ganunõwa sangadu 3 walima saga = 3 firõ
2. Na banua bõ'õ ba ibua ganunõwa 1 Ziwalu = 10 firõ
3. Na abao ibua gule-gule fanikha 3 walima saga = 3 firõ
4. Na alua ndro ba gule-gule akho 3 Ziwalu 3 Zese = 6 firõ
5. Fangosiwawõi banua 3 walima saga = 3 firõ
BAB VIII
BÕWÕ ZAMUNU NIHA
1.Ndro wangali ndro (melõ nasa sitohare duria somuso dõdõ)
BAB IX
WAÕWAÕ NGAÕTÕ
Waõ-waõ ngaõtõ, terlampir
PENUTUP
TANDA/ GOWE
Bameno so wahasara dõdõra, andrö wa Lataru’õ sambua gowe moroi ba gara.
Me dõfi 2007 baginõtõ Plt. Kepala Desa Fõnaziduhu Lase, sifao fahasara dõdõ Si Lima Ina ba no la faese ambo tõra (±) 20 mete ba dete danõ nahia gowe andre, Bõrõ me aruru zinga nidanõ.
Simõi meluo da’õ :
Bearo Lase sifao zatua mbanua moroi ba Desa Lasara
Gatieli Lase moroi ba Desa Ombolata
Ama Sarika Zalukhu moroi ba mado Zalukhu
Ama Ganofe Gea ba ama ga Yusu Gea sifao satua mbanua tane bõ’õ
Ama Sozi Baeha ba Ama Medi Baeha moroi ba Mado Baeha
Ziaba Tanjung moroi ba Ndrawa.
Sura da’e, balo ahori afõnu wamadunõ-dunõ ya’ia siso ba mbõrõ wondrakõ, ba te’o'ozui ba ginõtõ siso mifõna.
REFERENSI
SEJARAH KECAMATAN LAHEWA
Nifa'anõ Tuhenõri Lafau Hosea Lase (Ama Wati)
Tahun 1984
1. Pertama ibu kota Kecamatan Lahewa yang diserahkan kepada Pemda Tingkat II Nias melalui pemerintah Kecamatan Lahewa oleh Marga Lase An. Balugu Bõwõ Lase.
2. Setelah Balugu Bowo Lase berada di ibu kota Kecamalan Lahewa mulai membuka jalan bersama warga dari Pelabuhan ibu kota Kecamatan sampai ke Naru'u tempat rumahnya yang sekarang pertapakan Kantor Polisi dan sekitar 50 meter kearah sungai Simanari dan sampai sekarang di beri nama Jl. Bõwõ dan telah mendapat pengesahan, hingga sampai diperkebunan Toyolawa sekarang juga salah satu jalan yang di beri nama JL. Bõwõ.
3. Pertama masuk agama Kristen Protestan di Kecamatan Lahewa, diterima oleh Taozara Lase alias Ama Watandro Lase, keturunan dari Balugu Bõwõ.
4. Tanah perkebunan Toyolawa yang diserahkan marga Lase an. Gewa Lase juga turunan Balugu Bõwõ kepada Belanda an. Von Art dan Tuan Von Art, tersebut memberi gelar Gewa Lase yaitu Tuan Tanah. Sebelum itu nenek an. Siwuruti istri dari balugu Bõwõ telah mendapat gelar dari Will Helmina Raja Negeri Belanda melaui Silauma (Belanda) sewaktu penyambutannya secara adat sebelum Ama Mbu'u Geu (Belandra).
5. WNA (Cina) yang pertama masuk di Kecamatan Lahewa yaitu Kehai Laoya dan menyusul Gavita (Sigaho) dan beberapa tahun kemudian menyusul cina lain dan hubungan dagang dan selalu mendapat dukungan dari Marga Lase hingga Sigaho rnengadakan pesta (Folau Owasa) yang dikukuhkan oleh Marga Lase sebagai Ina Nõri di Kecamatan Lahewa, juga suku lain yang datang dari Sumatera Barat yaitu Marga Tanjung telah melaksanakan pesta (Folau Owasa) An. Haji Kasi Tanjung dengan mendapat gelar yaitu Balugu Orudua, juga di angkat atau dikukuhkan oleh Marga Lase.
Tanah yang dihibahkan Marga Lase kepada lslam yang di jadikan tanah Wakaf (kuburan lslam) yang dihibahkan An. Balugu Gose Lase, dan beberapa tanah yang di serahkan melalui hibah atau di serahkan dengan menerima ucapan terimakasih secara adat (kebiasaan) disertai Fanaru'õ ola (pilar) dan pembuatan surat-surat yang berhubungan dengan itu